"Tingituna Eesti teedeehituse turu mahtude vähenemisest oleme viimasel paaril aastal uurinud võimalusi leida ettevõttele tööd välisriikides. Nimekirjas on olnud näiteks Venemaa, Ukraina, Kasahstan, Rumeenia, Bulgaaria ja mitmed Aafrika riigid. Saadud kogemuste ja info põhjal julgen öelda, et mistahes välisturule sisenemine eeldab valmidust võtta tavapärasest märksa suuremaid riske ning nõuab arvestatavaid rahalisi ressursse, mistõttu eksportturge Eesti teedeehitajale eriti perspektiivikaks ei pea," rääkis Pertens.
Ühekordse ettevõtmisena välisriigis alltöövõtu tegemine on tema sõnul realistlikum, kuid ei anna olulist majanduslikku efekti. "Peatöövõtjana või partnerina eksportturule minek on mõeldav ennekõike juhul, kui ettevõte suudab pakkuda sellist tööd või teenust, mille järele vastaval turul nõudmine ületab pakkumist ja tööde tellija on piisavalt usaldusväärne. Paraku juhtub väga harva, et need kaks tingimust on korraga täidetud," märkis Pertens.
Läti teedeehitaja Celu Parvalde Poola turule sisenemist kommenteerides märkis Pertens, et Hiina ettevõte COVEC pakkus Poolas tee-ehituskonkursil osaledes kohalike firmadega võrreldes poole odavamat hinda - suurusjärgud vastavalt 1 miljard ja 0,5 miljardit eurot, mistõttu võib oletada, et Hiina Rahvavabariik subsideerib kodumaise ettevõtte tegutsemist välismaal.