13. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb intervjuu Mirja Adleriga.

Kredexi poolt tellitud uuringus väidetakse, et kõige suuremad probleemid korterelamutes tulenevad ebapiisavast õhuvahetusest, mis on tingitud ebapiisavast või mittetöötavast ventilatsioonisüsteemist. Millised järeldused uuringu tulemustest olete teinud?Välja toodud probleemid olid juba suures osas ka enne teada - aegade jooksul on tehtud erinevaid uuringuid, aga ei olnud riigi poolt tellitud kompleksset uuringut, mis oleks avalik ja millele saaks viidata. Sellega seoses on täna pakutavates teenustes (toetused ja renoveerimislaen) nendega sisuliselt ka juba arvestatud. Motiveeritakse elamuid terviklikult rekonstrueerima ning hoone sisekliimale tähelepanu pöörama. Näiteks 35% rekonstrueerimise toetust saab ainult tingimusel, et korterelamusse paigaldatakse soojatagastusega ventilatsioonisüsteem.

Kas on plaanis muuta mingeid nõudmisi seoses korterelamutele antava laenuga uuringu valguses?Põhilised probleemid olid olemasolevatele korterelamutele juba sisse programmeeritud – standardid, mille järgi omal ajal korterelamuid ehitati, erinesid tänapäevastest suures osas (näiteks soojapidavus oli ca 3-4 korda väiksem, mida näeb ette tänane standard). Täna saab korterelamu renoveerimislaenu kasutada töödele, millega tagatakse hoone vastavus tänapäeva nõuetele. Kuna probleemid olid juba suures osas teada ning nendega arvestati meetmete väljatöötamisel, ei ole tulenevalt uuringust plaanis muuta renoveerimislaenu programmi. Küll aga on uuring vajalik korterelamute juhtidele, et veenda elanikke maju rekonstrueerima.

Mis põhjusel jäi Kredexi näidismajas Paldiski 171 uuendamata ventilatsioonisüsteem? Kahjuks jäi tõesti Paldiski mnt 171 hoone rekonstrueerimisel BEEN projekti raames paigaldamata ventilatsioonisüsteem. Põhjusteks oli ressursinappus - projekt viidi ellu ehitusbuumi ajal - ehitushinnad olid kõrged (investeering 2 006 kr/m2 kohta oli selle aja kohta väga suur), ehitajaid oli raske leida, tööd venisid. Ühelt poolt vahendite nappus  - teisalt ei olnud 2006/2007 aastal veel välja töötatud häid kompleksseid lahendusi olemasolevatele korterelamutele. Toona pakutud lahendused olid väga kallid ja inimesed ei olnud veel valmis nn. uudse süsteemi paigaldamiseks – eelistati pigem töid, mis parandasid elamu väljanägemist.

Kas praegustel rekonstrueerimistoetuse taotlejatel tuleb esitada ka ventilatsioonilahenduse projekt?Kui taotletakse toetust või soovitakse võtta korterelamu renoveerimislaenu ventilatsiooni tööle, siis tuleb esitada ka ventilatsioonilahenduse projekt. Otsest nõuet paigaldada soojustagastusega ventilatsioon ei ole, aga on nõue, et sisekliima peab vastama standardile (EVS –EN 15251) ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamisel koos hoone kompleksse rekonstrueerimisega on võimalik saada toetust kuni 35%.