Silla remondi teostas peatöövõtjana sillaehitusettevõtte OÜ Tilts Eesti Filiaal ning tema koostööpartneritena Vene Föderatsiooni teede- ja sillaehitusfirma OAO Vologodavtodor, Läti ehitusfirma SIA EPRONS ning teedeehitusfirma Lemminkäinen Eesti AS. Mullu mais alanud tööd lõpetati graafiku kohaselt aasta lõpuks.
Remonttööde peaeesmärk oli sillakonstruktsioonide taastamine. Silla projektijärgne kandevõime ja laius remondi käigus ei muutunud, küll aga uuendati täielikult sillatekk ning avaehitise katend ja renoveeriti kõnniteed. Remonditööde ajal liiklus sillal ei katkenud. Sõiduosa ja kõnniteede remont toimus pikisuunas poole silla kaupa. Sõidukite eesõiguse sillale sõitmiseks määras reguleeritav valgusfoor, mida juhiti Vene Föderatsiooni piiripunktist.
162 m pikkusel viieavalisel raudbetoonist „Sõpruse“ sillal asub Eesti kõige suurema liiklussagedusega piiripunkt, mida läbib ööpäevas keskmiselt 10 000 inimest, 1000 sõiduautot, 150-200 veoautot ja 30-40 autobussi.
„Lubasime Narva silla korda teha ja nüüd on see tehtud,“ ütles majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Parts Sõpruse sillal peetud kõnes. „Oleme tänulikud Vene võimudele igakülgse koostöö eest, et realiseerus logistiliselt keeruline projekt.“ Minister Partsi sõnul on Narva silla remontimine hea näide sellest, et praktilise vajaduse korral suudavad kaks riiki koostööd teha.
„Töö on tehtud hästi ja valminud õigeaegselt ning loodetavasti ei pea lähima paarikümne aasta jooksul suuremat remonti ette võtma,“ ütles traditsioonilisel lindilõikamisel osalenud maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko, kelle sõnul polnud sild küll avariiolukorras, kuid vajas korralikku kapitaalremonti.
Sõpruse sild Narva jõel, mis on ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriületuskohaks, valmis praegusel kujul 1960. aastal.1995. aastal parandas silda sillaehitusfirma AS VIA Pont, kuid tihenenud liiklussagedus ja suurenenud liikluskoormused viimasel kümnendil tingisid vajaduse määrata kindlaks silla tegelik seisukord. Aastatel 2006-2007 tehti sillale tehniline ülevaatus ja teostati ka tuukriuuringud, mille tulemusena jõuti järeldusele, et sild pole avariiolukorras, kuid on tugevalt amortiseerunud. Teostatud sillauuringud olid aluseks remondiprojekti koostamisel.