Ebapiisav nõudlus piirab endiselt ligi 60% ehitusfirmade tegevust, viimasel poolel aastal suurenes ka finantsprobleemidega ettevõtete osakaal – detsembris oli neid 10%.
Olukord on paranenud rajatiste ehituses, kuid mitte hoonete ehituses, kus paranemist ei ole ka järgmisel kolmel kuul oodata, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi ülevaatest.
Viimasel kolmel kuul ehitustööde maht ei muutunud. Olukord rajatiste ehituses on parem kui hoonete osas, kuid detsembris oli ka hooneehituse tellimuste seisus märgata väikest nihet paremusele. Viimase vaatluse kohaselt jätkus hooneehitusfirmadel lepinguid keskmiselt 2,7 kuuks, rajatiste ehituses 3,2 kuuks. Tellimustega varustatus on aastaga pikenenud 2,5 kuult 2,8 kuule.
Järgmisel kolmel kuul ehitustööde maht väheneb veelgi, kuid sesoonne mõõn kujuneb vähem teravaks kui aasta tagasi. Sel aastal hakkab Eesti ehitusturg tõenäoliselt aastases võrdluses aeglaselt kasvama, seda esialgu vaid rajatiste arvel. Töötajate arv, mis eelnenud hooajal kasvas, väheneb taas lähikuudel.
Ehituse kindlustunde indikaator püsis viimasel kolmel kuul ühtlasel tasemel ja oli madalam kui mullu septembris. Aastatagusega võrreldes on ettevõtete kindlustunne siiski paranenud: detsembris 2009 oli näit -63, detsembris 2010 -33.
Eestis on hoonete ehituses endiselt 40 protsendil ettevõtetel tellimusi tavalisest vähem ja ebapiisav nõudlus piiras 2/3 ettevõtete tegevust. Lähikuudel väheneb hoonete ehituse maht veelgi (saldo -35). Ehituslubade väljaandmine on hakanud kasvama üksnes eluhoonete osas. Kindlustunde indikaator on siiski vähem negatiivne kui aasta tagasi: 2009. aastal -63, 2010. aastal -36.
Rajatiste ehituses oli nõudlus kogu 2010. aasta jooksul parem kui hoonete ehituses. Suuremal osal ettevõtetel oli detsembris tellimusi kas tavalisel määral (65 protsendil) või tavalisest enam (12 protsendil). Järgmisel kolmel kuul tööde maht väheneb (saldo -47), kuid kindlustunde indikaator on aastatagusega võrreldes kõrgem: 2009. aastal -62, 2010. aastal -24.