Peep Sooman: järsk hinnatõus ei oleks hea

Eurotsooniga liitunud riikides on tavaliselt emotsioonid võitu saanud ning hinnatõus (sh kinnisvaraturul) järsk olnud, ent see ei oleks Eestile praegu üldse hea, arvab Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman.

Järgneb intervjuu Peep Soomaniga.

Tallinna korterite keskmine hind ja üüriturg?
Kui praegu on Tallinna keskmine ruutmeetrihind 14 000 krooni, siis 2011. aasta lõpus on see vähemalt 1000 eurot. Üüriturul annavad tooni üha rohkem investorid, kes soetavad vara ühe eesmärgiga - see mõne aasta pärast vaheltkasuga maha müüa. Seniks aga soovitakse vara üürile anda.

Kuidas mõjutab kinnisvaraturgu euro käibeletulek?
Loodan, et plahvatust ei tule. Samas selle mittetuleku peale mängida ei julge ilmselt keegi. Eurotsooniga liitunud riikides on tavaliselt lõpuks emotsioonid võitu saanud ning hinnatõus (sh kinnisvaraturul) järsk olnud. See ei oleks Eestile praegu üldse hea. Inimestel oleks vaja veel vanu haavu lakkuda, mitte uuele rallile söösta. Eelistatud oleks stabiilne, rahva ostujõu kasvust tingitud turu arenemine.

Mis toimub uute arendus-projektidega?
Ainuüksi Harjumaal on praegu müügis üle 1700 uue elamispinna kokku ligi 110 arendusprojektis. Neist veel müümata 700 elamispinda 25 projektis lisandus mullu. Uute arendusprojektide ehitamist alustatakse sisuliselt igal nädalal. Ostjatele on see hea uudis - tihenev konkurents hoiab hinnad kontrolli all. Toimunud on suur hindade diferentseerumine - hea uus korter maksab oluliselt rohkem kui keskpärane vana elamispind kõrvalmajas. Vahe võib olla isegi 60-80%, kuna ostja otsib kvaliteeti.

Mis juhtub hinna-kvaliteedi suhtega?
Ehitushinnad on hakanud üles rühkima. Kallinevad nii ehitusmaterjalid kui ka tööjõukulu. Viimane on juba praegu sattunud iseäranis tugeva surve alla, kuna head ehitajad on kõrges hinnas ka naaberriikides. Kvaliteet kõige üldisemas mõttes on kinnisvaraarenduses oluliselt paranenud. Jutt ei käi mitte betooni koostekvaliteedist, vaid just terviklikust lähenemisest.

Asukoht määrab arenduse edukuse - mäletatavasti osteti buumiaegu kodusid ka piirkonda, kus polnud valmis ehitatud teid, puudus ühistranspordiühendus, koolid-lasteaiad jäid liiga kaugele. Ostjad on hakanud kaasa mõtlema ja arendajad teavad seda.

Kas saabub oodatud positiivne pööre ärikinnisvaraturul?
Positiivne saab tänavu olema just asjaolu, et mitu aastat täiesti varjusurmas sektor elavneb taas. Kui büroopindade üüriturg aktiveerus juba mullu, siis lao- ja tootmispindade ning ka ärimaade vastu hakkab huvi alles taastuma.

Kuidas välisinvestorid eurole reageerivad?
Kindlasti positiivselt. Turg muutub investorile arusaadavamaks, Eestit usaldatakse rohkem.

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed