22. detsember 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sweco Projekt: käib globaalne turujagamine

Projekteerimine ja ehitamine ei ole enam kohalik äri ja Eesti ettevõtetel on vähe lootust globaalsel turul kuhugi jõuda, kui kodus üksteisele jalga taha pannakse ja hinnasõda peetakse, rääkis Sweco Projekt ASi juhatuse esimees Aare Uusalu. 

Järgneb lühiintervjuu Aare Uusaluga.

Millisena jääb meelde aasta 2010? Millised olid olulisimad sündmused? Projekteerisime 2010. aastal hulgaliselt vee- ja kanalisatsioonirajatisi linnadele ja asulatele, teid ja raudteid. Kasvas vajadus taastuvenergiate, biogaasi ja tuuleenergia, projektide järele. Seega tehtud tööde mõttes igati edukas ja meeldejääv aasta. Samas oli 2010. aasta kestliku majandussurutise aasta. Jätkus turu madalseis ja lisaks oma sektorile pidid projekteerijad olema alltöövõtjatena osalised ehitusettevõtete alapakkumistega läbiviidud projektides. Õnnestumisi ehitusturul oli palju ja need ehitised, mis valmis said, olid ju tegelikult õnnestumised. Näiteks osalesime aasta ehitaja, Merko projektijuhi veetud Ämari lennuvälja projektis projekteerijana.

 Mis on ehitusturul aasta "ämber", mis aasta õnnestumine?

Paraku jäävad aga meelde ka halvad asjad. Kõige suurem ebaõnnestumine kohaliku turu mõistes olid alla omahinna tehtud pakkumised. Peame tõdema, et Eesti inimene ei oska avatud turumajanduses käituda, on ülimalt tundlik ja kaotab tasakaalu. Kõige lootusetum tundub olevat  pakkujate käitumine, kes ühestki ebaõnnestumisest ei oska järeldusi teha ning kordavad oma vigu ikka ja jälle.

Milliste tulemustega lõpetate tänavuse aasta? Millised on sihid ja ootused järgmiseks? 2010. aasta tulemustega ei saa kaugeltki rahule jääda, käive moodustab napi neljandiku turu kõrgperioodil 2007. aasta käibest.

Konkreetne siht järgmiseks aastaks on laialdasem koostöö Sweco kontserni projektides. Skandinaavias, eeskätt Rootsis, Taanis ja Norras käivitatakse väga suuri infrastruktuuriprojekte. Keegi ei tule selle peale, et valida projekteerijat ja ehitajat madalaima hinna alusel, vaid ikka  ressursside olemasolu ja võimekuse järgi projekt edukalt läbi viia.Eesti oludes tahaks loota, et sellest, mis juhtus ehitussektoris kolmel viimasel aastal, võetakse ka õppust. Projekteerimine ja ehitamine ei ole enam kohalik äri ja me ei jõua kuhugi, kui siin üksteisele jalga taha paneme ja hinnasõda peame. Praegu käib turu jagamine globaalses mõttes ja omavaheline kähmlemine ainult nõrgestab meie positsioone selles kaasa rääkida. Meie väike projekteerimis- ja ehitussektor võiks moodustada kärgpere ja järgmiste aastate märksõnaks võiks saada kärgtöö praeguste konkurentide vahel.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785