Müügist saadav tulu suunatakse esmakordselt kohalike omavalitsuste hooneid energiasäästlikumaks muutvatesse investeeringutesse. Objektide valikul eelistati selliseid hooneid, kus CO2 heitkoguse kokkuhoid ja kasusaajate arv on investeeritava miljoni krooni kohta suurim.
Kokku renoveeritakse 66 kinnisvaraobjekti, millest 35 on haridus-, 13 kultuuri- ning 18 sotsiaal- (sh. sotsiaalhoolekande) objektid.
Investeeringud on regionaalselt hajutatud. Toetusi saavad koolid, lasteaiad, haiglad, kultuurimajad, spordihooned, hooldekodud jms objektid. Suurima mahuga investeeringud teostatakse näiteks Rapla, Rakvere, Põlva ja Lõuna-Eesti AS haiglates ning koolidest Tartu Kivilinna Gümnaasiumis, Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumis, Narva Humanitaargümnaasiumis, Narva Pähklimäe Gümnaasiumis, Sillamäe Astangu Koolis ja Võru Kesklinna Gümnaasiumis.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ütles valitsuse pressikonverentsil, et investeeringusooviga objekte esitati ligi 700. “See nimekiri on pikk ja nad on nüüd kategoriseeritud, pandud järjekorda ja esimesed 66 saavad rahastuse,” kinnitas minister. Tamkivi lisas, et läbirääkimised käivad pidevalt edasi. “Tuleb tunnistada, et turg muutub järjest keerulisemaks ja raskemaks, aga müügilootused ei ole sugugi veel kadunud, nii et loodame, et sellest pikast nimekirjast, mis kohalikud omavalitsused esitasid, tuleb lähitulevikus rahastamisotsuste poolest täiendusi,” sõnas ta.
Hoonete renoveerimist korraldab Riigi Kinnisvara AS koos renoveeritavate hoonete omanikega ning projektide elluviimise eest vastutab rahandusministeerium.
Kavandatud tööde teostamise tulemusena väheneb energiatarbimine ning sellest tulenevalt väheneb õhku paisatav CO2 hulk. Lisaks on investeeringutel positiivne mõju hoonete sisekliimale ning töökeskkonnale tervikuna, mis aitab kaasa neis hoonetes elanikele osutatavate teenuste taseme tõusule. Investeeringud aitavad säilitada ning luua töökohti ehitussektoris ning vähendavad hoonete haldamise püsikulusid tulevikus.