2. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb intervjuu Andres Aavikuga.

Mis on elamuarenduses masuaastate jooksul muutunud ja mida tellija ehitajalt-arendajalt ootab? Ostjad on kaua värskest kaubast ilma olnud ning kevadel esimesena turule tulnud korterid rabati ära nagu soojad saiad. Edu saatis just suuremaid kortereid, mida buumiaastatel vähem toodeti.

Suvel alustati mitmete uute projektidel müüki ning ostjatel tekkis taas valikuvõimalus. Täna on ostuotsuste tegemisel taas prioriteetideks asukoht ja hind. Arendaja taustale ja planeeringu loogikale pööratakse vähem tähelepanu. Arvestades energiahinna ja kommunaalkulude jätkuvat kasvu on tekkinud sobiv pinnas on ka energiasäästlike lahenduste jaoks.

Mida võtate arvesse arendustegevust planeerides?Skanska EMV on arendustegevuses alati olnud suhteliselt konservatiivne. Kavas on investeerida piirkondadesse, kus näeme pikemaajalist potentsiaali ning oleme kindlad nõudluse olemasolus.

Kuivõrd on muutunud soovid planeeringule? Kui vaadata täna turul pakutavate korterite plaanilahendusi,  siis siin märgatavat arengut toimunud ei ole. Õnneks pole enam pakkumisel akendeta magamistubasid, kuid endiselt ehitatakse elutubasid, mille ühte seina on projekteeritud köögifront. Kogenumad ja teadlikumad ostjad, kel on kindlad nõudmised planeeringu osas, oskavad selliseid plaanilahendusi vältida, kuid noored kodurajajad mitte.

Kui suures osas saab tellija ehitatava korteri osas kaasa rääkida? Kui oluline on, et arendaja valiks paindliku projekti?Paindlikkus kajastub hinnas. Ostjad peavad samuti aru saama , et muudatuste tegemisega kaasneb alati teatud kulu ning keegi peab selle kulu katma.  Kui buumi ajal olid arendajad jäigad ning ostjad seati tihti fakti ette: kui ei meeldi, ära osta, siia täna ollakse oluliselt paindikumad. Lisaks siseviimistlusmaterjalide vahetamise võimaluse pakkumisele,  tullakse vastu ka planeeringu muutmise soovidele. 

Kui põhjalikult tunneb ostja huvi materjalide, energiasäästu vastu? Energiasääst on kasvav trend ning möödunud külma ja pika talve järel on kommunaalkulude vähendamine paljude klientide jaoks uue tähtsuse omandanud.

Ostja peaks müüjalt järgi uurima,  millisesse energiaklassi hoone kuulub. Olgu vihjena öeldud, et valdav enamus buumiaastatel rajatud hoonestusest kuulub C, D või E klassi, kuna neil puudub soojustagastusega sundventilatsioon. Juhul kui müüja väidete või lubaduste osas tekib kahtlus, tuleks konsulteerida energiaauditeid koostavate spetsialistidegaHea meel on tõdeda, et meie initsiatiivi B-klassi korterelamute turule toomisel on järgitud ning tõenäoliselt valmib neid tuleval aastal rohkem kui üks.