1. detsember 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alltöövõtja vastutab viivitusega tekitatud kahju eest

Kuidas vastutavad alltöövõtjad viivitusega peatöövõtjale tekitatud kahju eest? Selgitusi jagavad alljärgnevalt advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius partner, vandeadvokaat Aivar Taro ja vandeadvokaadi abi Kätlin Kiudsoo.

Ehituses on tavapärane praktika, et peatöövõtja kasutab objekti valmimiseks erinevaid alltöövõtjaid, sõlmides nendega alltöövõtulepingud, milles on muuhulgas kokku lepitud vastavate tööde teostamise tähtajad. Tihtipeale juhtub praktikas ka seda, et üks või mitu alltöövõtjat viivitavad oma tööde teostamisega ning see tingib omakorda peatöövõtja poolt tellija ees viivitusse sattumise.

Kui viivitas vaid üks alltöövõtja ning tema viivitus tingis peatöövõtja poolt tellija ees viivitusse sattumise, on olukord võrdlemisi lihtne – viivitanud alltöövõtja peab sellisel juhul reeglina hüvitama peatöövõtjale tekkinud kahju, mis võib seisneda näiteks tellijale makstavates leppetrahvides või kahjuhüvitistes.

Keerulisem on aga olukord juhul, kui oma kohustusi on rikkunud mitu alltöövõtjat. Sellises olukorras tekib eelkõige küsimus, kas neist igaüks vastutab peatöövõtja ees viivitusega põhjustatud kahju hüvitamise eest täies ulatuses. Kui jaa, siis kas kahju hüvitanud alltöövõtjal on õigus nõuda ka teistelt viivitanud alltöövõtjatelt teatud ulatuses kahju katmist?

Riigikohus on oma hiljutises lahendis (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.11.2010. a otsus asjas nr 3-2-1-93-10) antud küsimusi käsitlenud. Riigikohus on viidanud võlaõigusseaduse sättele (§ 137 lg 2), mis näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Nimetatust tuleneb, et kui mitu alltöövõtjat on viivitanud oma tööde teostamisega ning seetõttu on peatöövõtjale tekkinud kahju, vastutavad kõik sellised alltöövõtjad solidaarselt peatöövõtjale tekitatud kahju eest. Solidaarne vastutus tähendab aga seda, et peatöövõtja võib omal valikul nõuda kahju hüvitamist kas kõigilt viivitanud alltöövõtjatelt, neist mõnedelt ühiselt või ka mõnelt üksinda. Seega võib koos mitme teise alltöövõtjaga viivitanud alltöövõtja sattuda olukorda, kus ta peab kogu peatöövõtjale tekkinud kahju üksinda hüvitama (tema võimalikke nõudeid teiste viivitanud alltöövõtjate vastu on käsitletud allpool).

Oluline on siin siiski see, et vastava alltöövõtja viivitus peab olema põhjuslikus seoses peatöövõtjale tekkinud kahjuga. Kui näiteks alltöövõtja küll viivitas oma tööde teostamisega, ent see ei takistanud muude tööde teostamist ning ühtlasi ei oleks vastavate tööde pooleliolek takistanud kogu objekti üleandmist (kuna oleks olnud tegemist üleandmist mittesegavate pisipuudustega), siis ei saaks peatöövõtja selliselt alltöövõtjalt kogu objekti üleandmisega viivitamisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda.

Sellisel juhul pidi kogu objekti üleandmisega viivitamine olema tingitud kas teiste alltöövõtjate või peatöövõtja enda käitumisest. Kui aga alltöövõtja viivitus kas siis eraldivõetuna või koos teiste alltöövõtjate viivitustega tõi kaasa kogu objekti üleandmise viibimise, on peatöövõtjal õigus nõuda temalt kogu viivitusega tekitatud kahju hüvitamist (nt tellija poolt kogu objekti maksumuselt arvestatavad leppetrahvid), sõltumata sellest kui suure osa vastav allhange kogu objekti maksumusest moodustas.

Veel tuleb eristada olukorda, kus erinevad alltöövõtjad on viivitanud oma tööde teostamisega erineval määral. Sellisel juhul vastutavad nad solidaarselt üksnes kokkulangeva viivituse aja osas. Näiteks kui üks alltöövõtja viivitas oma tööde teostamisega 20 päeva ja teine 30 päeva ning mõlemad viivitused tingisid peatöövõtja poolt tellija ees viivitusse sattumise, siis vastutavad sellised alltöövõtjad 20-päevase viivituse osas solidaarselt ning ülejäänud 10-päevase viivituse osas vastutab pikemalt viivitanud alltöövõtja täiendavalt üksinda.

Samas ei pääse lühemalt viivitanud alltöövõtja vastutusest viitega sellele, et teine alltöövõtja viivitas niikuinii pikemalt ja seetõttu ei omanud tema enda viivitus objekti üleandmise seisukohalt tähtsust. Vastavalt võlaõigusseaduse regulatsioonile ja Riigikohtu selgitustele vastutavad alltöövõtjad kokkulangeva viivituse aja osas siiski solidaarselt.

Nagu eespool viidatud, võib peatöövõtja omal valikul nõuda kogu kahju hüvitamist mõnelt üksikult viivitanud alltöövõtjalt, olgugi et viivitanud alltöövõtjaid oli enam. Sellise võimalu¬sega peaks alltöövõtja arvestama juba alltöövõtulepingu sõlmimisel ning proovima leppida peatöövõtjaga lepingus kokku vastutuse piirangud juhuks, kui viivituses on mitu alltöövõtjat. See on eriti oluline juhul, kui alltöövõtja enda lepingu maht moodustab vaid väikese osa kogu objekti maksumusest. Sellisel juhul satuks alltöövõtja väga keerulisse olukorda, kui ta peaks viivituse puhul hüvitama peatöövõtjale kogu objekti maksumuse pealt arvestatavad tellijale tasutavad leppetrahvid.

Kui peatöövõtja on otsustanud nõuda kahju hüvitamist vaid mõnelt viivitanud alltöövõtjalt, ei tähenda see siiski veel seda, et vastavad alltöövõtjad peavadki ise kogu kahju kandma. Neil on siiski õigus nõuda teistelt viivitanud alltöövõtjatelt tagasi neile langev osa kahjust. Samas on hetkel ebaselge, kuidas täpselt jagada hüvitamisele kuulunud kahju erinevate viivitanud alltöövõtjate vahel.

Võlaõigusseadus näeb antud küsimuses ette, et kahjuhüvitise maksmise eest solidaarselt vastutavate isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Seega võlaõigusseadus väga konkreetseid juhiseid antud küsimuses ei anna ja iga üksikjuhtumit tuleb eraldi analüüsida. Muu hulgas tuleks välja selgitada iga alltöövõtja viivituse asjaolud, tegemaks kindlaks vastavate rikkumiste raskusastet.

Iga alltöövõtja poolt kantava riisiko aste võiks ilmselt üldjuhul olla seotud konkreetse alltöövõtja osaga objekti kogumaksumusest, kuna alltöövõtja poolt teenitav tasu peaks korreleeruma tema poolt kantavate riskidega. Praktikas peab seaduse nappide ja üldsõnaliste juhiste alusel teostama antud keerulise analüüsi alltöövõtja, kes on peatöövõtjale kahju hüvitanud ja soovib sellest osa nõuda tagasi teistelt alltöövõtjatelt. Seega võib alltöövõtja olla sunnitud võtma ette üsna keerulisi kohtuvaidlusi, saamaks teistelt viivitanud alltöövõtjatelt osaliselt tagasi peatöövõtjale makstud hüvitisi.

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785