29. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väljaüürimine toob omanikule maksukohustuse

Otsus üürida välja laenuga soetatud eluase toob korteri omanikule maksukohustused ja teoreetiliselt ka võimaluse, et pank tõstab eluasemelaenu intressi.

Korterit üürides ei ole vahet, kas seda tehakse suulise või kirjaliku lepingu alusel, saadud üüritulude maksustamisega peab ikkagi arvestama.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna otseste maksude talituse juhataja Evelyn Liivamägi ütlusel tuleb korteri üürijal kõigepealt otsustada, kas saadav üüritulu on ettevõtlustulu või mitte. Ettevõtlustulu korral peab inimene olema registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks ja kajastama üüritulu tuludeklaratsiooni vormil E.

“Kui üüritulu ei ole ettevõtlustulu, on tegu lihtsalt maksustatava tuluga ja ka sellelt peab riigi kasuks tulumaksu kinni pidama. Kui üüri maksjaks on juriidiline isik, siis reeglina peetakse tema tulumaks kinni eraisikule makstavast üüritasust,” selgitas Liivamägi.

“Kui tulumaks on korrektselt kinni peetud, ei tule korterit üürinud eraisikul enam tulumaksu juurde maksta, kuigi saadud üüritulu peab kajastama tuludeklaratsioonis. Kui juriidiline isik ei ole üürimaksetelt tulumaksu kinni pidanud, peab üürileandja pärast tulude deklareerimist tulumaksu ise tasuma,” lisas ta.

Maksukohustus tekib ka korteri müümisel. Maksust pääseb, kui korterit on kasutatud omaniku elukohana. Liivamägi ütles, et kui enne müüki oli kogu korter välja üüritud, ei ole tegemist korteri omaniku elukohaga ning saadud tulu kuulub täies ulatuses maksustamisele.

Sealjuures ei teki vastupidist võimalust korteri müügist saadud kahjumit tuludest maha arvata, kui korteri müügi- ja ostuhinna vahe on praegusele ajale omaselt negatiivne.

Pank üldjuhul ei takista üürileandmist

Enamasti on pankade eluasemelaenulepingutes ka punkt, mis nõuab panga teavitamist korteri väljaüürimisest. Nii Nordeast kui ka Swed­bankist öeldi, et üldjuhul peavad kliendid lepingutingimustest kinni ja on panka teavitanud laenuga ostetud eluaseme väljaüürimisest. Kumbki pank ei ole siiani pidanud kasutama leppetrahve korteri väljaüürimisest teavitamata jätmise eest.

Swedbanki eluasemelaenude osakonna juhi Anne Pärgma kinnitusel ei too üürilepingu kooskõlastamine üldjuhul kaasa laenulepingu muutmist, kuigi pank vaatab iga juhtumit eraldi.

“Teoreetiliselt võib sõlmitava üürilepinguga muutuda laenu esmane sihtotstarve ehk eluaseme ost võib muutuda ärilisel eesmärgil soetatud kinnisvara ostuks. Seega võib muutuda riski hind,” möönis Nordea eluasemelaenude tootejuht Kristo Kokk.

Milliseks sellisel juhul laenuintress täpselt muutub, Kokk aga öelda ei oska, sest pangal puudub seni praktika, et ühtegi eluasemelaenu oleks sellel põhjusel ümber muudetud. Praegu algavad ärilaenude intressid Nordeas 5 protsendist.

“Kui laenu teenindamisega probleeme ei ole, siis üldjuhtudel pank üürilepingu sõlmimisel takistusi ei tee,” kinnitas Kokk.

Elamispindade väljaüürimine on Koka sõnul praegu kasvav trend ning on esinenud juhtumeid, kus taotletaksegi laenu korterite ostmiseks, mille sihtotstarve ongi väljaüürimine.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785