Autor: Lemmi Kann • 22. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas pank võib kinnistu jagamist takistada?

Kinnisasja reaalosadeks jagamine võib nii mõnelegi omanikule üllatusena takerduda seoses hüpoteegipidaja vastuseisuga jagamisele.

Olukord on seda keerulisem, kui tegemist on kaasomandis oleva kinnistuga, kus kaasomanikele kuuluvad mõttelised osad on koormatud eri hüpoteegipidajate kasuks.

“Üldpõhimõtte kohaselt ei ole kinnisasja omanike nõusolek kinnisasja jagamiseks vajalik, kui kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Kui õiguste endisel kujul kehtima jäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt notariaalselt tõestatud kokkuleppele,” selgitas advokaadibüroo Tamme & Otsmann ning Ruus & Vabamets advokaat Liina-Maarja Uuemõis.

Kinnisasja jagamiseks kokkulepe pangagaUuemõis juhtis tähelepanu sellele, et võrreldes teiste piiratud asjaõiguste omanikega annab asjaõigusseadus kinnisasja jagamisel hüpoteegipidajale oluliselt suuremad õigused. Nimelt nõuab seadus kokkulepet kinnisasja jagamiseks hüpoteegipidajaga ka siis, kui tema õigusi ei kahjustata, st kui hüpoteek jääb senise järjekohaga kehtima kõigile kinnisasja jagamisel tekkinud kinnisasjadele.

“Oluline on meeles pidada, et see kehtib ka juhul, kui jagatav kinnisasi on kaasomandis ja üks või mitu kaasomanikku on koormanud oma kinnisasja mõttelised osad hüpoteegiga. Kuigi kaasomanik võis koormata oma mõttelist osa kinnisasjas teiste kaasomanike nõusolekuta, mõjutab hüpoteek kaasomandis oleva kinnisasja jagamisel ka teiste kaasomanike õigusi,” rõhutas advokaat.

Kokkulepe on sellisel juhul vajalik panga ja kõigi kinnisasja kaasomanike vahel. “Vastasel juhul võiks kinnisasja jagamine hüpoteegipidaja õigusi kahjustada, kui oma mõttelist osa hüpoteegiga koormanud kaasomanikule jagamise tulemusena jääva kinnisasja väärtus oleks senise mõttelise osa omast väiksem,” põh-jendas Uuemõis.

Millal ei või pank nõusolekust keelduda?Kuigi seadus ei näe ette hüpoteegipidaja selgesõnalist kohustust leppida kokku ning anda nõusolek kinnisasja jagamiseks, ei tähenda see hüpoteegipidaja suvast tulenevat õigust keelduda vastavatest tahteavaldusest.

“Kui hüpoteegipidaja keeldumine nõustumisest kinnisasja jagamisega ja selleks kokkuleppe sõlmimisest on vastuolus hea usu põhimõttega, on võimalik hüpoteegipidaja tahteavaldusi kinnisasja jagamiseks asendada ka kohtuotsusega,” ütles advokaat.

Niisiis tuleb lisaks paljudele planeerimis- ning maakorralduslikele küsimustele kinnisasja jagamisel aegsasti tähelepanu pöörata ka kinnisasja koormavate kolmandate isikute õigustele. “Et vältida pikalevenivaid vaidlusi, soovitan kaasomanikel võimaluse korral juba enne mõtteliste osade koormamist hüpoteegiga kinnistu kasutuskorras kokku leppida.”

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785