Lammuta mõistuse, mitte jõuga

Lammutustöödele tehtavatest kulutustest vaid 10% on otseselt lammutamisega seotud, ülejäänu kulub materjali sorteerimisele ja äraveole. Muuseas, metallirikas hoone võib töö tellija hoopis rikkamaks teha.

Lammutustööde puhul tuleb tellijal otsustada, kas lammutada ehitis oma jõududega käsitsi, rentida mehhanismid või tellida lammutustööd selle ala ettevõttelt projekti alusel.

Kolmas variant on kiireim ja mugavaim, aga sageli ka soodsaim, kuna hoone lammutamisele läheb vaid 10% kogukuludest, ülejäänu kulub jäätmete sorteerimisele, äraveole ja utiliseerimisele.  “Sageli mõeldakse, et hoitakse raha kokku, tellitakse tuttavalt ilma erivarustuseta ekskavaator ja “pekstakse” hoone kokku. Hiljem võetakse hinnapakkumine platsi koristamiseks, ent see võib olla kolm korda suurem sellest, kui omaalgatust ei oleks olnud,” selgitas Aspen Grupp OÜ tegevjuht Kaidar Erik.

“Lammutusprojekt on vaja koostada ja luba hankida, kui hoone põrandapindala on suurem kui 60 m2 ja kõrgus ei ületa 5 m. Väiksemate hoonete lammutamiseks piisab kirjaliku nõusoleku taotluse esitamisest kohalikule omavalitsusele,” märkis Erik.

ASi Floccosa projektijuht Karel Tali rääkis, et kui viis aastat tagasi oli peamine hinnakujundaja lammutustöö maksumus, siis viimastel aastatel on seoses seaduste täienemisega hakanud kasvama jäätmete käitlemisega seotud kulutused. “Arenenud riikide põhjal võib prognoosida, et järgmisel viiel aastal moodustavad jäätmekäitlusega seotud kulud enamiku tööde kogumaksumusest,” märkis ta.

Erik rääkis, et soodsaimalt saab lammutustöid teha jäätmete liigiti sorteerimisega. “Kui kõik jäätmed on segi paisatud, pole mõistlik enam sorteerima hakata ja kõik tuleb viia segajäätmeina prügilasse. Sorteerimisega tekib aga palju taaskasutatavat materjali ning selle võrra vähenevad utiliseerimiskulud,” lisas ta.

Kui katusekattematerjalina kasutatud eterniit kõrgendab lammutustööde hinda, siis mida enam on hoones metalli, seda soodsamalt saab lammutustöö tehtud. “On juhtumeid, et metallirikas hoone lammutatakse tasuta ja tellijale on raha peale makstud,” tõi Erik näite. Mida kaugemal Tallinnast, seda kulukamaks läheb jäätmete utiliseerimine, kuna mujal Eestis pole ehitusjäätmete prügilat ning jäätmeid võetakse vastu tavajäätmete hinnakirja järgi.

Tali soovitab pakkujate seast töövõtjat valides lähtuda mitte ainult hinnast, vaid uurida ka varasemaid kogemusi sarnaste ehitiste lammutamisel ning vajalike seadmete olemasolu. “Nagu ehituses, on ka lammutuses minema kõndijaid ja eriti ettevaatlik tuleks olla nende firmadega, kel pole vastavaid seadmeid, kuid kes on teistega võrreldes teinud odava pakkumise,” hoiatas Tali.

Lammutusprotsess algab loa taotlemisest
- Enne tööde alustamist on vaja ehitise lammutamiseks luba, mille väljastab kohalik omavalitsus lammutusprojekti ja taotluse alusel.
- Soovitatav oleks ehitusloa taotlusele lisada ka ehitise olulised tehnilised andmed.
- Seejärel tuleb tasuda 500 krooni riigilõivu kohaliku omavalitsuse arveldusarvele.
- Kolm päeva enne tööde alustamist tuleb esitada vastav teatis kohalikule omavalitsusele.
- Lammutusööde ajal tuleks pidada ehituspäevikut ja koostada vajadusel kaetud tööde aktid.
- Pärast lammutustööde lõpetamist tuleb esitada 10 päeva jooksul kohalikule omavalitsuse ehitise teatis lammutustööde lõpetamise kohta.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed