SEB: euro lükkab kinnisvaraturu taastumist edasi

Eraisikute osas lükkab euro tulek kinnisvaraturul nõudluse taastumist pigem edasi, kuna ebakindlus on aasta esimestel kuudel suurem, ütles SEB juhatuse liige Eerika Vaikmäe-Koit.

"Euro ülemineku eel ei ole näha spekulatiivseid kinnisvaraoste, mis annab tunnistust turu tervest taastumisest," lisas ta. Vaikmäe-Koit on SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht.

"Kinnisvaraturu taastumise kohta antakse sageli hinnanguid, mis on seotud töötuse statistikaga. Pigem määrab nõudluse eluaseme ja eluasemelaenu järele tugev keskklass, kes kriisi ajal on oma rahalist positsiooni isegi parandanud," märkis ta eilsel pressikonverentsil.

"Selle aasta esimese üheksa kuuga andsid Eesti pangad eluasemelaenu ligi kümme protsenti vähem kui eelmisel aastal. Samas on SEB uute eluasemelaenude maht sellel aastal olnud ligi 19% suurem, mis kinnitab, et nõudlus õiges kliendisegmendis on juba olemas," lisas Vaikmäe-Koit.

Vajadus uute elamispindade ja olemasolevate uuendamise järele on SEB teatel Eestis ilmselgelt olemas. Nõudlust tekitavad turul lisaks tugevale keskklassile ka 1980ndate lõpu laulva revolutsiooni lapsed, kes hakkavad ellu astuma ning vajavad elukohta.

Võimalused eluasemelaenu võtmiseks on panga kinnitusel samuti olemas. "Intressitase on hoolimata kriisiaastatel kasvanud riskimarginaalidest rekordmadal. Viimastel kuudel on pangad marginaale ka langetanud, mis on märk taastunud kindlustundest. Võimalused uue eluaseme soetamiseks on avaramad ka tänu soodsatele kinnisvarahindadele," teatas SEB.

Keskmine korteri ruutmeetri hind on võrdsustunud keskmise brutopalgaga, mis näitab inimeste suuremat ostuvõimet. Näiteks 2007. aasta alguses oli sama Tallinna kesklinna korteri keskmine ruutmeetri hind 2,8 ning kogu Tallinna piires 2,0 korda kõrgem keskmisest brutopalgast.

Vaikmäe-Koidu kinnitusel õppis pank buumiajast, et lühiajalised maksepuhkused ja laenugraafiku muudatused on olulised meetmed selleks, et laenu võtnud ja raskustesse sattunud peredele kodud alles jääksid. "Eraisikust laenuvõtjate peamise riski – sissetuleku kaotuse vastu kindlustamise võimalus oleks pidanud turul olema 2008. asemel juba 2006. aastal," märkis ta.

Tema teatel saab kindlustusest abi ligi viiendik sissetuleku kaotanud laenuklientidest. "Viie aasta pärast on täielik riskikindlustuskaitse tõenäoliselt valdaval enamusel eluasemelaenudest. Hetkel pakub terviklikku kaitset laenuvõtja riskide, sh töökaotuse vastu vaid SEB, kuid usun, et peagi tulevad analoogsete lahendustega turule ka teised pangad," märkis Vaikmäe-Koit.

Laenuvõtjale andis masu ja töötuse kiire kasvu aeg õppetunni säästmise ning puhverraha kogumise osas. "Kui varem peeti kahe kuu sääste piisavaks, selgus kriisi ajal, et likviidsetes varades oleks olnud vajalik vähemalt kuue kuu kulutuste puhver. Samuti oleks pidanud säästmise ja kulutamise tasakaal olema oluliselt parem," sõnas Vaikmäe-Koit.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed