5. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb interjuu Mika Sucksdorffiga.

Kui palju näitab uute detailplaneeringute ning ehituslubade kasv turu muutumist, kas saab tuua välja trendi, et detailplaneeringuid ning ehituslube antakse rohkem välja?

Detailplaneeringuid ja ehituslubasid anti välja nii kinnisvaraturu tõusu tipus kui ka languses projektidele, mis siis külmutati. Kui vaadata ainult uute lubade arvu, siis ei anna see täielikku ülevaadet. Kuid samas näitab see kindlasti turu muutumist. Mida rohkem lubasid väljastatakse, seda rohkem on arendajatel usku sellese, et turg liigub ülespoole. Kuid see turg on arendajate jaoks täis väljakutseid. Näiteks on paljud oskustöölised majandussurutise ajal Eestist lahkunud, alla viidi ehitusmaterjalide tootmismahud – see kõik tõstab praegu hinda, kuna nõudlus kerkib pakkumisest rohkem.

Milliseid kortermaju hakatakse sellistes turutingimustes arendama?Väga raske on üldistada milliseid kortermaju hakatakse arendama. Hetkel käivad tööd nii suurematel kui ka väiksematel arendustel. Arendusi on alustatud peaasjalikult kesklinnas ja kesklinna lähedal, aga ka linnast väljas on juba uute arendustega alustatud. Näiteks Koger jätkab oma Kuldala projekti järgmise etapiga.

Arendajad on eelmisest majandustsüklist kindlasti palju õpinud. Uute korterite ehitusmahtudel arvestatakse kindlasti nõudlusega, järjest rohkem pööratakse tähelepanu energiatõhususele ning elukeskkonnale.

Millist sihtgruppi peetakse silmas, kui alustatakse uusarendust?Uusarenduste sihtgrupiks on inimesed, kes soovivad parandada oma elukvaliteeti. Uute arenduste uued lahendused ning kaasaegne tehnika on mõjutavad faktorid. Lisaks võib nimetada soovi suurema eluaseme järele, mida hetkel on võimalik endale lubada.

Millistesse piirkondadesse on tulemas uusi kortermaju?Kesklinna lähedalt võib nimetada Kadrioru ning Kassisaba, kus on arendusi juba alustatud. Uusi arendusi on tulemas ka Haaberstisse ning ka Harjumaale, näiteks Rae valda.

Kui palju arvestavad arendajad, et laenuvõimalused on paranemas, ehk kui suur osa on ostja omafinantseeringul?Pankade paremate laenutingimustega lisandub kindlasti ka laenudega ostetavate korterite osakaal. Ostja omafinantseeringu nõue suurematel pankadel on hetkel 20% ning lisatagatise olemasolul isegi vähem.

Millega arendajad uusarenduse alustamisel arvestavad?Arenduse puhul on vaja kalkuleerida nii asukohta, hinda ja kvaliteeti. Hetkel näitab kõige aktiivsemat taastumist kesklinn, kuid ka äärelinnas on uutel arendustel alati oma ostjaskond olemas. Küsimus on ajastamises ning hinnatasemes. Tähtis on, mis hinnaga krunt soetati, ehk kas kalkulatsioonid ehitushinna osas ning väljamüüdavate korterite hinnatase vastab arendaja ootustele ning annab kindlust, et tasub ehitama hakata.