Autor: Rivo Sarapik • 1. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suvilates algab varguste hooaeg

Täielikult maa- või suvekodu kurikaela eest kaitsta ei õnnestu. Küll saab võõrast vara ihkava elu keeruliseks teha ning enda kahjusid vähendada.

Sügistööde lõppedes ja talve peale tulles, mil suvekodusse järjest harvem asja tehakse, tekitavad majad varastes huvi. Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri andmeil kasvab varguste arv kevade poole, kui suvilad pärast sügisesi saagikoristusi ja toimetusi tühjaks jäävad.

„Mingit konkreetset populaarsemat piirkonda ei saa eristada ja nii üle Eesti. Kõikides nn suvilapiirkondades, registreeritakse taolisi vargusi ja pigem enam nendes, kus on vähem püsielanikke. Sissemurdmisi ja vargusi toimub ka üksikutes taludes,“ kommenteeris politseileitnant Jan Lants Põhja Prefektuuri varavastaste kuritegude talitusest.´

Samas ei erine suvekodu kaitsemine tavalisest maja või korteri turvamisest ja turvalisus algab Lantsi sõnul lihtsatest asjadest. „Enne, kui hakatakse rakendama mingit sorti tipp-tehnoloogiat, tasuks ära teha elementaarne. Paraku tugev uks 100% vargakindlust ei garanteeri, kuid riski varguse ohvriks langeda vähendab kindlasti,“ soovitas Lants. Korralik uks ja aknad ning tunnustatud lukutootja lukud on elementaarseimad võtted.

Valvesüsteem aitab samas G4Si müügi- ja klienditeenindusdivisjoni Põhja regiooni juhi Taivo Kutseri sõnul ka selle vastu, kui majast midagi ära ei varastatagi, kuid kas tahab lõhkuda või sisse elama jääda.

„Signalisatsioon peletab. Isegi, kui turvafirmal jõuab kohale jõudmiseks 5-10-20 minutit, siis siseneja ei tea, kui palju tal aega on ja kui kiiresti turvafirma kohale jõuab,“ sõnas Kutser. „Kui keegi ei häiri, siis jäädakse elama, lagastatakse elamine ära või halvemal juhul põleb maha ka. Teada on juhtumeid, kus omanik viis küll teleka linna, kuid majal viidi uksed-aknad minema. Vanu saunu on tükkideks võetud ja mujale üles panemiseks minema viidud.“

Lantsi andmeil on esinenud juhtumeid, kus lõhkumisega tekitati suurem kahju saagiks langenud varaga võrreldes.

Soodsa valvesüsteemi saab täna internetist või supermarketist osta, kuid see ei pruugi Kutseri sõnul igasse majja sobida. „Näiteks juhtmevaba süsteem, mis töötab patareidel, ei pruugi kütmata majas soovitult toimida ja tuleb tihti patareisid vahetamas käia. Selle võiks valida keskkonda, kus üle viie kraadi sooja,“ soovitas Kutser.

Samas, olgu uksel nii hea lukk kui tahes, varas valib majja sisenemiseks lihtsaima tee. Lantsi sõnul on ette tulnud kurioossumeid, kus tänapäevaselt ehitatud majja sisenetakse läbi seina, sest majal on väljaspool mingit sorti fassaadiplaat, keskel soojustusmaterjal ja seespool kipsplaat. „Seega üksikut maja varaste eest sajaprotsendiliselt kaitsta on raske, selleks peaks kindluse ehitama.“

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785