25. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kase sõnul sõlmiti septembris uusi laenu- ja liisinglepinguid peaaegu kolmandiku võrra rohkem kui augustis. Laenukäibe kasvu mõjutasid eelkõige suuremahulised laenutehingud kinnisvarasektoris ning tavaliselt õppeaasta algusesse koonduv õppelaenude väljastamine. Nõudlus õppelaenude järele oli tema sõnul varasemaga võrreldes siiski tagasihoidlikum. Uusi laene väljastati 141 miljoni krooni väärtuses ehk 28 protsenti vähem kui eelmisel aastal.

"Laenuaktiivsuse kasv on stabiilsem eluasemelaenuturul, kus eelmisel kuul väljastatud laenude maht – 610 miljonit krooni – oli viimase pooleteise aasta suurim," kommenteeris Kask. "Eluasemelaenude keskmine intressimäär vähenes septembris 3,3 protsendini, mis märgib baasintressimäära Euribori tõusu taustal intressimarginaalide mõningast alanemist. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär alanes 3,6 protsendini, mille põhjus on madalama riskimarginaaliga laenude suurem osakaal."

Kase sõnul vähenes Eesti ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute maht vähenes septembris ühe miljardi krooni võrra ehk 0,4 protsenti, ulatudes kuu lõpus 240,1 miljardi kroonini. "Laenuportfelli kahanemise kiirus ei vähenenud oluliselt ka kolmandas kvartalis. Septembri lõpus oli laenude ja liisingute kogumaht aastatagusest tasemest üle 6,3 protsendi võrra väiksem," ütles ta.

Eesti panga teatel vähenes võlgnevuses laenude maht septembris. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal kahanes kuuga rohkem kui 900 miljoni krooni võrra 7 protsendini laenuportfellist. Peamiselt suutsid laenumakse võlga vähendada ettevõtted, samal ajal kui pikemaajalise makseviivitusega eluasemelaenude osakaal püsis 4,6 protsendi tasemel laenuportfellist. Klientide laenumakseprobleemide taandudes on pangad hakanud vähendama varem võimalike laenukahjumite katteks loodud reserve. Septembri lõpus oli provisjonidega kaetud 5,5 protsenti laenuportfellist.

Keskpank teatas, et pangad teenisid kolmandas kvartalis 754 miljonit krooni puhaskasumit. Kolmandas kvartalis laenudele tehtud netoallahindluste maht oli 276 miljonit krooni ehk kolm korda väiksem kui teises kvartalis ning parandas pankade kasumlikkust tublisti. Lisaks vähenenud allahindlustele toetasid kasumlikkuse kasvu eelkõige puhasintressitulu suurenemine ning tegevuskulude kokkuhoid.

Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiused kasvasid septembris 1,2 miljardi krooni võrra ning ulatusid kuu lõpus 112,4 miljardi kroonini. Selle aasta jooksul on kiiremat hoiusekasvu näidanud ettevõtted, kelle hoiuste tase on aasta algusega võrreldes kerkinud ligi 7 protsenti.