Soome on täis valesid kortereid

Soomes on paar miljonit korterit, aga suur osa neist on sobimatud: vale suurusega, vale hinnaga ja vales kohas, kirjutab Kauppalehti.

Kortereid on vorbitud ühe mudeli järgi ja elanikud peavad maksma  suuri summasid kodude eest, mis neile ei sobi. Soomes osatakse teha küll peeni nutitelefone, aga hea korteri ehitamine käib üle jõu, vahendab leht asjatundjate arvamust.
 
Hypoteekkiyhdistyse ja Asuntohypo panga tegevjuhi Ari Pauna sõnul ähvardab Soome korteriturgu seetõttu seninägematu seisak.

Nii mõneski kohas on korterivajajaid rohkem kui varem, aga neile ei jätku sobiva suuruse ja hinnaga elamispinda. Pauna süüdistab olukorras arendus- ja ehitusreeglite džunglit ja tahab selle teema jutuaineks tõsta.

Liiga palju Soome korteritest tehakse tema hinnangul nõudlust märgates valesse kohta, valede piirangutega ja ka vale hinnaga. „Kõige rohkem on seda näha nn kasvukeskustes. Arendus- ja ehitusmäärustega on korteriehitus seotud kindla mudeliga, mis ei vasta tegelikkuses kohalike korteriostjate vajadustele,“ rääkis Pauna.

Selle tulemusena peab nii mõnigi korteriotsija rahulduma bürokraatlike määruste järgi ehitatud keskmise suurusega korteriga, mis ületab tema vajadusi kahekordselt. Ja peab selle eest ka maksma rohkem, kui tal tegelikult võimalik on.

Soome statistikaamet andis juba kevadel teada, et eelmise aasta jooksul suurenes Soomes selgesti üksi ja kahekesi elavate inimeste hulk, samal ajal vähenes rohkem kui kolme inimesega perede hulk.

Siiski hoiab elamuehitus elus silme ees kujutletavat mudelperekonda – igas elumajas peab olema teatud hulk korterid, mis sobivad kahe täiskasvanu, 1,75 lapse ja ühe kuldse retriiveri koduks. „Miks on vaja neid ehitada, kui suurem osa korteriotsijatest on üksikud ja suuremad perekonnad kolivad kohe eramajadesse?“ küsib Pauna.

Ta soovib, et valdade planeerijad julgeksid riigi reeglitest, standarditest ja ruutmeetripiirangutest kaugemale vaadata. „Kortermaja võiks vabalt ühe- ja kahetoalisi korterid täis ehitada, kui nende järgi on nõudlust. Ja igas korteris ei peaks olema saun vaid sellepärast, et kunagi oli saun oluline meelelahutus,“ lisas ta.

Ka Aalto ülikooli korteriplaneerimise professorile arhitekt Hannu Huttunenile on kortermajade ehitamise probleemid tuttavad. „Väikesed korterid on elanikele enam-vähem sobiv kompromiss,“ ütles ta. Ta soovitab korteriehitajatel võtta õppust büroo- ja tööstusobjektide ehitajatelt, kes on suurepäraselt omandanud varieerimiskunsti, sest sama pind peab sobima vahetuvatele kasutajatele.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed