Autor: Anne Oja • 14. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Jaano Vingi vastus küsimusele: "Kuidas suhtute ehitusprojekti kulude kokkuhoiust tekkinud kasumi jagamisse riigihankel?"

Ehituskulude kokkuhoiust tekkinud täiendavate rahaliste vahendite kokkulepitud proportsioonis jagamist tellija ning ehitaja vahel on erahangetel kasutatud tõepoolest üsna sageli. Selline lähenemine on mõlemale osapoolele kasulik eelkõige siis, kui ehitusprojekti koosseis pole enne ehitushanget lõpuni läbi töötatud ja tellija annab endale aru, et ehitaja suudab spetsialistina kallile ehitusele tehtavaid kulutusi projekti käigus vähendada ilma, et see kahjustaks ehitise kvaliteeti. Nimetatud juhul annabki vastav kokkulepe win-win olukorra, kus kasu saavad mõlemad – ehitaja on huvitatud leidma soodsamaid lahendusi ning tellija saab planeeritu soodsamalt kätte.

Mis puudutab riigihankeid, siis arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et paljudel täna läbiviidavatel riigihangetel, kus kasutatakse näiteks rahvusvaheliselt tunnustatud punase FIDICu kohaseid lepingutingimusi, on tõesti ehitajal, kes pakub töö käigus tellijale välja aktsepteeritava odavama lahenduse, õigus küsida ja saada endale ka pool saavutatavast rahalisest kokkuhoiust. Kõnealust küsimust piiritlevad küll täpsed protseduurid, kuid nende täitmisel – nii see on.

Taust: Punaseks FIDICuks nimetatakse Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) koostatud standardseid ehituslepingu tingimusi, mille puhul teeb töövõtja ehitustööd tellija antud ehitusprojekti alusel. Lepinguvormina on kasutusel on ka nn kollane FIDIC, mis tähendab, et töövõtja ise koostab ehitusprojekti ja teeb selle põhjal seadmestamise ning ehitustööd.