Autor: Väinu Rozental • 14. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Küsimustele vastab Säästke  juhatuse liige Sven Nielsen.

Kuidas ettevõtetel tänases Eesti ärikliimas läheb?On firmasid, kes on leidnud praegusel piiratud ajal turud ja tooted, mis müüvad hästi. On ka firmasid, kel oleks vaja oma tegevus ümber suunata – neil ei ole praegu kerge.

Mis on aga väga selge, on see, et kellel on monopoolne seisund, need tõstavad praegu hindu ega arvesta mitte millegagi. Tegelikult tõusevad hinnad peaaegu igas valdkonnas. Ma olen tavatarbijana märganud, et isegi need, kes on lubanud hindu mitte tõsta, on seda ometi teinud.

Mis kannustab hindu tõstma, euro-ootus?Seda ka, aga ma usun, et nad teevad seda sellepärast, et nad on näinud, et hindade tõstmiseks on võimalus olemas. Et kui nad saavad seda lubada, siis nad seda ka teevad.

Kas tunnete hinnatõusu ka kui toorme ostja?Me ostame toorme Eestist. Kui näeme, et müüja on tõstnud hinda, siis uurime kõigepealt välja, kas on alternatiivseid võimalusi. Õnneks on puitakende valmistamiseks vajaliku tooraine tootjaid mitmeid.

Me ei osta mitte kunagi kogu vajaminevat toorainet vaid ühelt tootjalt, sest ei taha olla sõltuvuses ühest tootjast.  Mine tea, mis temaga juhtuda võib, näiteks võidakse firma kinni panna või ei olda võimelised meid enam varustama.

Kas Eesti ehitusturul on tõusu märke näha?Ehitusturg Eestis ei ole hakanud tõusma.

Et elus püsida, olete pidanud oma toodangut rohkem eksportima?Meil on kogu aeg eksport peamine olnud. Seetõttu ei ole meid õnneks ka masu Eestis peaaegu üldse mõjutanud. See on peamine põhjus, mispärast oleme ilusti asjast välja tulnud.

Kas neil välisturgudel siis masu ei olnudki?Välismaal on müügivõimalused paremad, ehkki seal on konkurents väga tihe. Meil on õnnestunud kombinatsioon selles mõttes, et toodame Eestis, aga müüme välismaal.

Millised suhted on ettevõttel Tori vallaga?Vald on meie tegevusest ja arengust positiivselt huvitatud. Näiteks lasksid nad omal initsiatiivil muuta bussiliinide sõidugraafikut, et see sobiks meie töötajatele paremini.

Enamik töötajaist ei ole teil seega kohalikud?

Umbes kolmandik töötajaskonnast on kohalikud, kolmandik piirkondlikud inimesed ja kolmandik kaugemalt.Oleme otsinud tööjõudu sealt, kus see oli kättesaadav. Buumi ajal käisime – siis oli välistatud, et saad korralikku tööjõudu siinsest piirkonnast – Ida-Virumaal, sest seal oli töötus suurem. Leidsime Sillamäelt käputäie inimesi, kellest mõned on siiani tööl.

Küsin isikliku küsimuse: mis teid Eestisse tõi ja miks te puidutöötlemisega tegelema hakkasite?

Ma tulin Eestisse seoses ühe hoopis teise valdkonna projektiga ja kui see otsa sai, pakuti mulle võimalust hakata tegelema puidutöötlemisega. Kuna mulle meeldib Eestis elada, siis ma võtsin selle võimaluse vastu.

Kuidas te nii hästi eesti keele selgeks saite? Enne Eestisse tulekut õppisin veidi Taanis õhtukoolis. Eestisse tulles püüdsin esimesest päevast alates rääkida ainult eesti keeles. Tänu sellele, et iga päev rääkisin nii hästi kui suutsin, sain kiiresti keele suhu.

Kas see, et välismaalasest firma omanik oskab eesti keelt, on suur trump suheldes töötajatega ja üleüldse Eestis äri tehes?Keeleoskus lihtsustab olukorda oluliselt, sest kõik ei oska inglise keelt. Oma ettevõttes olen igati soodustanud, et teisest rahvusest töötajad, näiteks venelased õpiksid eesti keelt. Mina vene keelt ei oska rohkem kui üht lauset: “po russkii ja ne ponimaju nitševo”.