13. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Edukaks ehitamiseks tuleb kõigepealt koostada põhjalik, tellijaga kooskõlastatud ehitusprojekt, mille baasil on võimalik koostada taotluseelarve. Ehitatavale objektile koostatakse taotluseelarve, et saada teada, kui palju on vaja raha objekti rajamiseks. Taotluseelarvet võiks kutsuda ka õiglase hinna eelarveks.

Valminud taotluseelarve ei tähenda veel, et tellija laob rahapaki lauale ja läheb ehitamiseks. Tark tellija hoopis süveneb selle sisusse. Eelarve kajastab tööjõu, materjalide, alltöövõtu ja muude kulude mahud ning hinnad. Põhjalikult koostatud eelarvega koos tehakse ka ehitusmahtude tabel, mille alusel korraldab tellija ehitushanke. Nii on pakkumused täpselt võrreldavad, jääb ära pakkujate vusserdamine. Välditakse ka vaidluste tekkimist ehituse käigus, sest pakkumise aluseks olevad mahud on õiged.

Ehitushange ei tohiks minna välja odavaima pakkumise peale. Meeleheitlikult tööd otsivad firmad teevad alapakkumisi, arvestades juba ette materjalide odavamate vastu vahetamisega, tööjõumaksude maksmata jätmisega, alltöövõtjatele üldse maksmata jätmisega jne.

Selle tulemusena saab hankija küll odava hanke, aga ka kuhjaga probleeme ning vaidlusi ehituse käigus nii ehitaja kui projekteerijaga. Kõige valusam aga võib olla hoopis ühepäevaliblika efekt: eelistades odavaimat aidatakse kaasa pea/alltöövõtjate pankrotile (tavaliselt otsitakse alltöövõtjaid ehitusobjekti lähikonnast), see toob kaasa töötuse kasvu, saamata jäävad maksud ja toimetulekutoetuste kasvamise omavalitsustele. Seega võidakse saagida oksa enda all sellest isegi aru saamata.

Ehitada saab ja peab mõistliku hinnaga: tööjõud peab olema tasustatud õiglaselt ja selle maksud makstud. Kasutatavad materjalid peavad olema mõistliku kvaliteediga ja tagama soodsaima ekspluatatsiooniprotsessi, pettused alltöövõtjatega peavad olema välistatud. Ainult nii tagame elujõulised firmad (ka väikefirmad) ehitussektoris, laekuvad maksud riigikassasse ja madala tööpuuduse.

Taotluseelarve ja tema sisuline kasutamine aitab kaasa ehitushangete õiglasele läbiviimisele ning ettenägelikult soodsaima hanke väljaselgitamisele. Oluliselt vähem raha ja aega kulub taotluseelarve koostamisele kui juba ehituse käigus muudatuste tegemisele.

Ainult õiglane hind on see, mis päästab ehitusfirmad pankrotist ja sealjuures ei saa ka tellija pügada. Kui arvata analüüsist välja kõik odavpakkumised ja oluliselt kallimad pakkumised (see piir võiks olla näiteks  +/- 20 % hälve taotluseelarvest), on reaalne, et võitja võib selle hinnaga tõesti ehitada objekti lõpuni. Sellega korrastuks ka  ehitusturg.

Taotluseelarve tellijaks peab olema rajatava objekti tellija. Ta ei peaks seda tellima projekteerimisfirma kaudu, vaid otse teenuse pakkujalt. Ainult niiviisi tagab ta selle sõltumatuse ning objektiivsuse, ainult niiviisi on võimalik saada lõppkokkuvõttes kõiki rahuldav tulemus. Ehitusobjektide eluiga loeme me aastakümnetega, seega leida planeerimisprotsessis taotluseelarve jaoks finantsid ja kuu-poolteist lisaaega ei tohi olla ületamatu takistus, muidu juhtub nii nagu praegu meil pidevalt riigihangetega juhtubki.

Miks on vaja kõrvutada pakkumusi taotluseelarvega?

- Taotluseelarve on koostatud sõltumatu eksperdi poolt – pakkuja pole aga kindlasti sõltumatu. Vahel läheb pakkuja võitma iga hinna eest, vahel ei ole ta korralikult eelarvestanud ja hind on vale teadmatusest.- Taotluseelarves on tööjõu hind turu keskmine ja õiglane, arvesse on võetud kõik tööjõu maksud. On selge, et tööjõu hind kõigub riigi piires, aga pole võimalik, et see on keskmisest näiteks kolm korda väiksem. Sellise pakkumise puhul võib kahtlustada maksudest kõrvalehoidumist.- Taotluseelarves on arvestatud tavaliselt materjalide hulgihindadega. Seega kui suurehitaja saabki pakkuda veel madalama hinnaga materjale, on see mingi piirini loomulik. Kui aga materjale pakutakse lausa poole odavamalt, võib arvata, et pakkuja arvestab juba ette materjalide väljavahetamisega odavamate (ja halvema kvaliteediga) vastu. Milleks siis üldse koostada näiteks siseviimistluse või sisekujunduse projekte kui need tegeliku ehituse käigus kõrvale lükatakse või täielikult pea peale pööratakse?- Taotluseelarve koostatakse samamoodi kui pakkumused – iga töö arvutatakse läbi, küsitakse/kontrollitakse materjalide/alltöövõttude hinnapakkumised, arutletakse projekteerija ja tellijaga üle ebamõistlikult kallid lahendused või kaalutletakse alternatiivide üle. Seega tehakse juba ära töö, millega saavutatakse parim lahendus nii tellijale kui tema rahakotile ja projekteerijale oma loomingu elluviimiseks. Selline optimeerimine paberil hoiab kokku oluliselt raha ehitamise käigus.- Kõrvutades pakkumused ja taotluseelarve on võimalik analüüsida ühe või teise töö sisu ja hinda. Olulised kõrvalekalded on võimalik hõlpsasti välja selgitada ning süveneda nende põhjustesse. See aitab kaasa pakkumise sisusse tungimisele, petturite väljaselgitamisele ja kõrvaldamisele  ning parima võimaliku pakkumuse väljaselgitamisele.