6. oktoober 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vabasta küttesüsteem kolesteroolist!

Esimene millimeeter sadet küttesüsteemis kasvatab kulusid 10%. "Hoonete valdajatel on raha täna torudes ja meie aitame selle sealt välja võtta,” sõnas Bauer Veetehnika OÜ juhataja Urmas Kibur.

Küttesüsteem, olgu ta siis uus või vana, vajab korrapärast hooldus, et vältida sademe tekkimist ja hoida kokku küttekuludelt. Valikuid korrashoiuks jagub: majaomanik võib tellida torustiku survepesu või paigaldada hoopis elektromagnet-veetöötlusseadme.

OÜ Energiapartner soojusinsener Jaan Palu sõnul esineb kõige enam probleeme väiksemate küttesüsteemide ja poolikult renoveeritud süsteemide puhul. „Puhtus loeb! Kui küttesüsteem on osaliselt rekonstrueeritud, ja kasutatakse erinevaid metalle, mis omavahel reageerima hakkavad – näiteks on radiaatorid alumiiniumist ja torud vasest – siis mingil ajal hakkab see kindlasti süsteemi tööd mõjutama,“ rääkis ta. Üks võimalus on süsteemi pesta ning hiljem täita süsteem soojusettevõttelt ostetud hästitöödeldud veega. 

„Suureks probleemiks on liig kare vesi, mis tekitab katlakivi ning sadestub püstikuisse. Selle vastu aitab keemiline pesu, turul on ka näiteks Baueri elektromagnetseadmed. Saksamaal kasutatakse ka sellist tehnoloogiat, kus toru puhastatakse ära, neutraliseeritakse ning pannakse toru sisemusse polümeerne kate,“ selgitas Palu. 

Aivar Tenspek Küttesüsteemide Hooldus OÜst rääkis, et nii mõnedki soojatootja nõuavad korterelamutelt nii küttesüsteemide pesu kui survekontrolli. „Näiteks Elveso Jüri alevikus, kus meil sel sügisel palju tööd on,“ märkis ta ning lisas, et süsteemi pesu on väga vajalik just vanadel süsteemidel. Tarbevee plaatsoojusvahetitele tehakse ka keemilist pesu.

„Kui oleme küttesüsteemi hooldust tegemas ja klient näeb, mis seal torudes tegelikult on, siis enamasti tellitakse ka survepesu,“ sõnas Tenspek. Survepesu hind sõltub majast ja püstakute arvust, reeglina jääb see 3000 ja 10000  krooni vahele. „Suurte süsteemide pesu võtab aega 3-4 päeva ning protsessi ei saa enne seisma jätta, kui on näha, et vesi on puhas. On ka firmasid, kes küsivad küll teenuse eest väikest tasu, ent nende pesu kestab paar-kolm tundi. Selle ajaga kindlasti valmis ei saa ja ka väikese süsteemi puhastamiseks kulub päev,“ hoiatas ta.

Bauer Veetehnika OÜ juhataja Urmas Kibur rääkis, et  surve- ja keemiline pesu ei pruugi olla nii efektiivsed, kui elektromagnet-veepuhastusseade. „Sade tekib ju pidevalt edasi. Erinevad süsteemis kasutatud metallid reageerivad omavahel ning elektrokeemilise korrosiooni tulemusena tekib sade. Juba esimene millimeeter sadet kasvatab küttekulusid 10% ja see tekib paari kuuga,“ selgitas ta.

Kogusüsteemi pesu juures on Kiburi veel risk, et kui survega torustikku pestakse, võib sade tükkidena liikuma pääseda ning ummistada mõne reguleerimisklapi või liikuda  soojusvahetisse.

Bauer pakub lahendusena seadet, mis puhastab küttesüsteemi ära sinna juba tekkinud sademest ja hoiab ära ka edaspidise sademe tekkimise. „Elektromagnetseadme paigaldamisel pole eelnevalt vajalik torustikku puhastada, töödeldud vesi korjab torustikust sademe välja ning lisaks on paigaldatud ka filter,“ kirjeldas Kibur seadme toimimist.

Ta kinnitas, et seade sobib ka paarikümne aastasele küttesüsteemile, ehkki probleemide eest pole kaitstud ka uued süsteemis. „Näiteks oli 2 aastat vanal süsteemil sade, panime seadme peale ja 4 kuu pärast oli filter täis. Seepärast soovitame oma seadet ka rekonstrueeritud küttesüsteemiga majadele. Puhta süsteemi puhul tuleb filtrit vahetad kord 1-2 aasta jooksul,“ rääkis Kibur ja lisas, et lisaks torustikule säästab seade ka reguleerimisventiile, ringluspumpa ja teisi süsteemi osiseid.

Bauer Veetehnika pakub seadmetele kapitalirenti – reeglina 5 aastaks, maksed algavad 2100 kroonist kuus. “Aga kokkuhoid ühes kuus on rendisummast kindlasti suurem. Peale perioodi lõppu kuuluvad seadmed rentnikule, töötavad hoones edasi ja annavad ikka säästu. Hoonete valdajatel on raha täna torudes ja meie aitame selle sealt välja võtta,” sõnas Kibur.

 

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785