Autor: Anne Oja • 29. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Plastot tabas tellimuste tulv

Mullu järsu käibe vähenemisega võidelnud akna- ja uksetootjad on jäänud augustis alanud ootamatu tellimuste laviini alla, akende tarneajad on veninud nädalate pikkuseks.

Samas pole võimalik tellimuste kasvuga samas tempos teist vahetust käivitada, sest vahepeal koondatud oskustööjõu asemele tuleb uued inimesed koolitada või puudub piisav kindlus, et tellimuste maht püsib praegusel tasemel.

Tellimuste maht kasvas hüppeliselt augustis ehk pärast seda, kui Glaskek avalikustas pankrotti mineku. “Glaskeki kadumine mõjutas turgu väga raskelt. Nende hind oli (enne pankroti avalikustamist – toim) väga madal ja teistel oli raske plussi jääda,” rääkis Plasto juht Valeri Pärs.

„Meid aitas see, et tegime investeeringuid ja peamiselt omavahenditest. Nii vähe kui käsitöö parasjagu ka ei maksa, saime investeeringute tõttu sama töö kolm-neli korda kiiremini teha,“ selgitas Pärs. Investeeringud tootmisseadmetesse olid ettevõttel planeeritud juba viis aastat enne investeerimist.

Kohe, kui Glaskek augustis uksed kinni pani, pidi läbi aegade ühel kallimal hinnatasemel püsinud Plasto tootma 2007. aastaga samal tasemel ehk üle 6000 akna kuus.

“Praegu on akende järjekord üle viie nädala ja see ei ole normaalne,” rääkis Pärs. “Augustis tekkis vajadus toota üle 300 akna päevas ja tööle hakata ka teise vahetusega. Püüame rakendada endisi Glaskeki töölisi Tallinnast, kes on tööta olnud juba aasta aega.. Meil peavad nad aga juurde õppima, meil ei saa nii palju kondiauruga teha kui Glaskekis.”

“Meie hind on alati olnud üks kõrgemaid. Alla omahinna pole me kunagi tootnud,” märkis Pärs. Eesti turul tekkinud konkurentsi nimetas ta aga kõlvatuks. “Väikestel firmadel on väga raske hakkama saada Need, kes toodavad vähem kui 100 akent päevas, ei saagi omadega välja tulla. Eestisse tuuakse ka Poola ja Läti aknaid,” sõnas ta.

Pärsi sõnul on probleemiks, et Eesti turul on praegu kümnest aknast 9 toodetud nö mustalt, makse maksmata. „Uus tendents on, et aknaid tuleb ikka testida ja panna neile energiamärgis. See võidakse kirjutada ka seadusesse ja teha kohustuslikuks energiasäästu toetust taotlevatele majadele,“ loodab ta.

Tellimuste kasvust räägivad ka teised akna- ja uksetootjad. Aru Grupi juht Juhan Viise sõnas, et neilgi on järjekorrad tekkinud. “Aga peame endale aru andma, et üks raske talv on vaja veel üle elada. Laod on ka igal pool miinimumini viidud. Iga kasv ja suurem nõudlus on seetõttu probleem,” viitas Viise viivitustele materjali saamisel.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785