27. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ikka ja jälle on kuulda juhtumitest, kus ostja ei ole tundnud huvi, kas ja kui palju on müüja kommunaalteenuste ja muude maja haldamisega seotud kulutuste eest võlgu korteriühistule.

Majades, kus on asutatud korteriühistu, on tähtsad järgmised asjaolud. Korteriühistuseaduse § 5 lõigete 1 ja 2 järgi on ühistu liikmeteks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja omanikud ning korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Seega saab ostjast ühistu liige korteri omandamise päeva seisuga (milleks on ostja kinnistusraamatusse omanikuna sissekandmise päev).

Olulised on sama seaduse § 7 lõiked 3 ja 4, millest nähtub, et ostja on kohustatud tasuma ühistule võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Maksmisega viivitamisel võib ühistu juhatus nõuda omanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas.

Samuti tuleb silmas pidada, et seaduse § 5¹ kohaselt lähevad ühistu liikme õigused ja kohustused korteriomandi võõrandamisel või pärimisel üle korteriomandi ülemineku hetkest. Seega on korteriühistul õigus nõuda ka korteri uuelt omanikult senise omaniku võlgade tasumist.

Kas korteriomandi uus omanik võlgnevusest teadis, ei ole üldse oluline. Juhul kui ostja ei olnud teadlik müüja võlgnevustest, saab ta esitada nõude müüja vastu. Vaieldamatult põhjustab selline müüjaga vaidlemine täiendavat aja-, närvi- ja rahakulu ning lihtsam on enne korteriomandi ostmist endale asjad selgeks teha.