EEEL: mõistame objektidelt minemajalutamise ühemõtteliselt hukka!

Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) teatas vastuseks neljapäevases Äripäevas ilmunud artiklile „Mutta tambitud ehitusturg“, et mõistab objektidelt minemajalutamise ja kokkulepetest taganemise ühemõtteliselt hukka.

„Ehitustööde poolelijätmine ja lepingutest taganemine ei ole mingi trend ega iseloomusta kogu  ehituturgu. Tegemist on üksikute kahetsusväärsete eranditega, mida EEEL ei tolereeri,“ teatas EEEL.

„Vaatamata asjaolule, et just viimastel aastatel on ülalmainitud ilmingud oluliselt sagenenud, võime siiski väita, et tegemist on kas üksikjuhtumitega või on tegemist ühtede ja samade ehitusfirmade „käekirjale“ vastava korduvtegevusega. Kogu turule üksikute negatiivsete näidete põhjal hinnangut anda on meelevaldne, sest enamike ehitusettevõtjate jaoks lepingute täitmine ja tööde kokkulepitud tähtajaks lõpetamine probleeme ei valmista,“ seisab EEEL-i avalduses.

EEEL möönab, et ehitushangete puhul ei ole alati kõik nii must-valge, kui sooviks ja võiks. „Selles protsessis on rohkem kui üks osapool ja mitte alati ei ole lepingu lõpetamises süüdi ehitaja.“

Ebaõnnestunud riigihanked võib EEEL hinnangul liigitada kaheks:

1. Hanked, mis ebaõnnestuvad tänu hankija poolt hanke ebapiisavale ja ebaprofessionaalsele ettevalmistamisele, olgu selleks siis puudulik projekt, keerulised hankekriteeriumid, ebaselged töövõtu piirid või liialt keeruline hankelepingu konstruktsioon.

Kuna hanketingimused on tihti vasturääkivad ja ebaselged, siis saadakse neist ka erinevalt aru. Esitatavad pakkumised pole seetõttu võrreldavad. Kuna hindamiskriteeriumiks on aga madalaim hind, siis kuulutataksegi võitjaks kõige odavama pakkumise teinud ehitusfirma, kellega hiljem sõlmitakse ehitusleping. Lepingu käigus selgub aga, et pooled on hanketingimusi erinevalt tõlgendanud ja algavad läbirääkimised projekti edukaks jätkamiseks vajalike muudatuste üle, mille vajadus ilmnes seoses ettenägematute asjaoludega. Kui hankijaga aga kokkuleppele ei jõuta, siis võibki see viia lepingust taganemiseni. Selliste juhtumite vältimiseks tuleks EEEL-i hinnangul korrastada ja kaasajastada seadusi, et seada ka hangete korraldamisele selgemad kriteeriumid ja täpsemad nõuded. Selles osas on EEEL seaduseloojatele oma konkreetsed ettepanekud ka  esitanud.

2. Hanked, mis ebaõnnestuvad tänu teadlikule alapakkumistele.

Selliseid juhtumeid ilmestab olukord, kus pakkuja läheb teadlikult alapakkumist tegema, lootuses et ehk õnnestub hiljem puudujääv summa tellijalt lisatööde arvelt juurde kaubelda. Sellist käitumist EEEL iseenesest mõista taunib.

Esineb ka juhtumeid, kus hinnapakkumine on koostatud selliselt, et esimesena tehtavate tööde hinnad on tunduvalt kõrgemad, kui projekti hilisemas faasis tehtavad ehitustööd, mis lubab oletada, et ehituse omahinna miinus on peidetud just ehituse hilisemasse järku. Varem või hiljem hakkab töövõtja tellijale väidetava hinnakallinemise osas tingimusi esitama ja kui selgub, et tellija pole kallinemisega nõus, siis akteeritakse seni tehtud tööd ja otsitakse võimalus lepingu lõpetamiseks. Kuna aga suur osa projekti kasumist oli peidetud hinnatabeli esimesse otsa, võib töövõtja vaatamata trahvisanktsioonidele lepingust kahjumita väljuda. Järelejäänud summadega pole võimalik enam objekti lõpuni ehitada ja kaotajaks jääb tellija. Selliseid juhtumeid tuleb käsitleda kui ehitusturu „solkimist“ ja selle vastu EEEL ka täie rangusega võitleb.

Kui  kirjeldatud kavaldamisega üritatakse pahatahtlikult tellijat tüssata  ning hiljem võetud kohustuste täitmisest keeldutakse, saab sellisele käitumisele olla vaid üks hinnang: selliste ehitajate koht ei ole riigihangetel!

EEEL esitab kõikidele riigihangete tellijatele üleskutse:

Ärge sõlmige selliste pakkujatega kompromisskokkuleppeid, et võimaldada neil lepingutest minimaalsete kahjudega väljuda, vaid jääge endale lõpuni kindlaks eesmärgiga, et sellised juhtumid ei jääks karistamata.

Ühtlasi kutsume Teid üles ka tihedamale koostööle EEEL-iga, et oleks võimalik tulevikus selliseid ilminguid riigihangetes vältida.

Juhime Teie tähelepanu, et Riigihangete seaduse § 38 lg2, p1 kohaselt on hankijal kaalutlusõigus kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle suhtes või kelle esindaja suhtes on kutse- või ametiliidu aukohtu otsusega või muul sellesarnasel alusel tõendatud raske süüline eksimus kutse- või ametialaste käitumisreeglite vastu.

Kui näete vajadust tulevikus vastavat kaalutlusõigust kasutada, et piirata ülalpool kirjeldatud käitumisega ettevõtete osalemist ehitustööde riigihangetel, siis EEEL-i nimel kinnitame, et vastavalt Teie vajadusele oleme soovi korral valmis andma Teie poolt tuvastatud riigihankelepingute rikkumiste puhul EEEL-i poolseid hinnanguid. Seda nii EEEL-i liikme hea käitumistava põhimõtetest lähtuvalt oma liikmete kui ka väljaspool EEEL-i tegutsevate ehitusettevõtete käitumise kohta.

Antud hinnangut saab hankija kasutada eelpool mainitud kaalutlusõiguse rakendamiseks, et seeläbi välistada ebaausate pakkujate riigihangetel osalemine.

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed