23. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Meie kirjutame pakkumises kõik pikalt-laialt lahti. Kõigepealt teeme tutvustava renoveerimispakkumise, et ühistu saaks hakata määratlema oma eelarvet. Hiljem, kui konkreetne renoveerimisprojekt on valmis, tuleb hindade täpsustamine. Eks tänu sellele on meil õnnestunud võita ka mõned tööd, kus me ei ole olnud kõige odavamad,“ arvas  ta.

Konkurents on Kipsi sõnul päris tihe ja mingitest kasumitest rääkida ei saa. „Materjalid kipuvad kallinema, aga tööde hinnatase tõusnud küll ei ole, pigem on maksumus alla läinud. Mingist piirist allapoole ei saa, ja oleme mõnest objektist ka loobunud,“ märkis Kips.

Ta rääkis, et kui mõne aasta eest tegid tellijad järeleandmisi ehituskvaliteedi osas,  siis nüüd on tellija poolne nõudlikkus kasvanud. „Kohati läheb see isegi jaburaks. Näiteks kiputakse tähtaegade osas ebareaalseid tingimusi seadma. Aga reeglina hakkavad ebareaalsed tähtajad halba tööd tekitama,“ hoiatas Kips.

Tellijatel soovitab ta mitte karta süsteemi renoveerimist kütteperioodil. „Enamikes majades on võimalik ilma pika katkestuseta teha rekonstrueerimistöid ka talvel. Püstikud ühendatakse valmimise järjekorras uue süsteemiga, kusjuures uus ja vana süsteem toimivad paralleelselt. Tüüpiline tööde kestus on 4-6 nädalat, ja katkestused ühes korteris kestavad paar-kolm päeva,“ märkis Kips.