KPK Teedeehitus on raskes likviidsuskriisis

Sel aastal vähemalt 8 riigihanget võitnud Äripäeva tee-ehitajate 2006. aasta TOPi võitja KPK Teedeehitus paneb maksuvõlgade, neile saadetud pankrotihoiatuse ja oma raske finantsolukorraga ka tellija muretsema.

„Kindlasti tekitavad taolised olukorrad, kus ettevõte satub majandusraskustesse ja seetõttu on hankelepingute täitmine ohus, muret,“ ütles e-kirjas rahandusministeeriumi juures oleva riigihangete ja riigiabiosakonna juhataja kt Agris Peedu. Tema sõnul on riigihanke eesmärgiks ikkagi hankelepingu sõlmimine ja täideviimine.

„Tänu siinse turu sellisele olukorrale, nagu ta on, on ettevõte väga raskes likviidsuskriisis," ütles KPK Teedeehituse üks omanik ja nõukogu liige Jaanus Peet. Ta viitas asjaolule, et raskused tulenevad sellest, et neile ei maksa tööde eest omakorda teised ettevõtted. Ettevõtte juhatuse liiget Tanel Ringot ei õnnestunud Äripäeval kätte saada ega küsida, kas siiani võidetud hanked suudetakse lõpuni teha.

Inkassofirma Võlahai OÜ saatis KPK Teedeehitusele pankrotihoiatuse teisipäeval ning kuni 1. oktoobrini on firmal aega sellele vastata. "Olukord oli juba suvel selline, et  kontakti saab nendega (KPK Teedehtiusega-toim.) üksnes meili teel või külastades," rääkis Inkassofirma Võlahai OÜ omanik Silvar Pippar.

Tema sõnul on inkassol KPK Teedehitusega augustis sõlmitud ka maksegraafik, mida täielikult täidetud pole. Kui rahasid inkassosse pöördunud firmadele ei maksta, antakse pankrotiavaldus KPK Teedeehituse vastu sisse.

"Nende suhtumine kipub olema selline, et kui võlasummad on üle 200 000 krooni, siis nad võtavad seda tõsisemalt, aga väikesed võlausaldajad ootavad juba oktoobrist 2009 oma rahasid," selgitas Pippar. Pankrotihoiatus läks teele summas 378 000 krooni, mida KPK Teedeehitus võlgneb neljale Võlahaiga lepingu sõlminud ettevõttele. Pippari sõnul võib lisanduda veel umbes kolm 80 000 kroonist nõuet. 

"Kui tegemist on riikliku objektiga, siis alltöövõtjad tunnevad ennast kindlamana, sest riigihanget ei tohiks võita maksejõuetu, alaliste või ajutiste makseraskusega ettevõte ning riik ei jäta üldjuhul tasumata. Tuleb välja, et see on üksnes teooria," rääkis Pippar, kes on ka ise oma teise firma Alumiinium Fassaadid OÜ-ga KPKlt vastu näppe saanud.

"Tekkis olukord, kus väike ettevõte teostas töid riiklikul objektil nõuetekohaselt, kuid jäi ise seoses saamata jäänud tuluga maksuvõlglaseks ja maksuvõlg tuli likvideerida teiste objektide arvelt. Kas selline olukord on riigile vastuvõetav?" küsis Pippar ning lisas, et altöövõtjate arvelt riigihankeid võita, ei ole tema arvates õiglane.

Äripäeva andmetel on KPK Teedehitus võitnud hankei kogumaksumusega üle 106 miljoni krooni. Kõik sellest rahast muidugi KPK Teedehituse taskusse minna ei pruugi, kuna üks kaitseministeeriumi tellitud Ämari laokompleksi teede ja tehnika hoiuala hange on praegu vaidlustatud. Teine, Emajõe Veevärgi korraldatud hanke leping KPK Teedehitusega on lõpetatud.

„Meile ei jõudnud tähtajaks projekt, jõudsid ainult alltöövõtjate projektialged ehk kas me oleksime seal toodud asjadega nõus,“ selgitas Emajõe Veevärk juhatuse liige Andres Aruhein. „Projekti rahastati Euroopa Liidu rahadest ja need peavad olema välja makstud selle aasta lõpuks. KPK Teedeehitus võitis hanke kõige odavama hinnaga, aga vaheetapi kuupäevadest kinni ei peetud. Ajagraafikut ületati ja neil ei olnud meile esitada tööde tegijaid alltöövõtjate näol,“ selgitas Aruhein.

Maanteeameti korraldatud hangetest võitis KPK Teedeehitus neli. „Kogemused selle firmaga on erinevaid. Kruusateede remontidega on ta hästi hakkama saanud, kuid näiteks Tartu maanteele katte ehitusega mitte,“ vastas Allan Kasesalu Maanteeameti avalike suhete osakonnast.

Murelikuks teeb olukord tema sõnul ametit aga alles siis, kui pärast lepingu sõlmimist kokkulepet nõuetekohaselt ei täideta. Kui KPK Teedeehitus peaks pankrotistuma hankelepingu täitmise ajal, tuleb korraldada uus hange, märkis Kasesalu.

Agris Peedu KPK Teedeehituse olukorra tõttu riigihangete seaduse muutmiseks vajadust ei näe. "Olemas on regulatsioon hankelepingu muutmiseks teatud objektiivsetel tingimustel. Tasub ka meenutada, et hankeleping on vahetult seotud nii riigihankeõigusega kui ka võlaõigusega, mistõttu võimalikud leppetrahvid ja kahjud tulenevad võlaõiguslikust lepingust,“ rääkis Peedu.

KPK Teedeehituse maksuvõlg 23. septembri seisuga on 1,34 miljonit krooni. Umbes 697 tuhat krooni sellest on ajatatud. Intressivõlg on ettevõttel 40 tuhat krooni, milles 35 500 on tasumisgraafikus.


 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed