7. september 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kopli liinide oksjonile ei tulnud ühtegi pakkumist
Ehkki nädala eest oli Tallinna Linnavalitsus optimistlik, et Kopli liinide järjekordne enampakkumine õnnestub, ei laekunud täna lõppenud hoonestusõiguse seadmise konkursile ühtegi pakkumist.
„Vaatamata tunduvalt ahvatlevamaks muudetud tingimustele nurjus Kopli liinide maa-alale hoonestusõiguse seadmiseks korraldatud avalik kirjalik enampakkumine ka seekord,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.
„Kuigi konkursitingimuste vastu huvi tundjaid oli üksjagu, ei laekunud ühtegi pakkumist. See näitab, et Eesti kinnisvara- ja ehitusettevõtted ilmutavad küll huvi selle projekti vastu, kuid ei ole praeguses turusituatsioonis valmis nii ambitsioonikat väljakutset vastu võtma,“ lisas ta.
Võrgu hinnangul tuleb seda asjaolu arvestades asuda projekti jõuliselt välisturgudel reklaamima. „Rahvusvahelise kaliibriga kinnisvaraarendajatel oleks selle projekti realiseerimiseks kindlasti nii huvi kui ressursse,“ ütles Võrk.
Ambitsioonika kinnisvaraarendusprojekti eesmärgiks on muuta Kopli liinide ala eksklusiivseks elurajooniks. Tallinna linna omandis olevale Kopli liinide alale hoonestusõiguse seadmise eesmärgiks on rajada sinna nüüdisaja tingimustele vastav täisväärtuslik ja terviklik elukeskkond.
Kopli liinide arendusprojekt hõlmab mereäärset maa-ala kogupindalaga ligi 16,7 ha. Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on võimalik alale ehitada 38 ühepereelamut ning kuni viiekorruselised korterelamud, milles kokku kuni 527 korterit.
„Võrreldes mullu läbi viidud enampakkumisega olid uue konkursi tingimused arendaja jaoks märksa soodsamad,“ rõhutas Võrk. „Hoonestusõigus seatakse kogu Kopli liinide alale ning kuigi hoonestusõigusega koormatavate kinnistute kogupindala on uute tingimuste kohaselt 35 292 m² asemel 60 621 m², on hoonestusõiguse tasu algsuurus eelmise konkursi tingimustega võrreldes tunduvalt soodsam.“
Ühtlasi antakse ala väljaarendamiseks kaks korda rohkem aega – 5 aasta asemel 10 aastat. Hoonestusõiguse omandaja saab enda kasutusse üürnikest vabastatud ala ning potentsiaalne arendaja on vabastatud ka ka praegustes hoonetes elavate üürnike ümbermajutamise kohustusest.
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!