Uusi kortereid kasutuses vaid käputäis

Ehitusregistri statistikast võib välja lugeda, et tänavu on turule tulnud uute korterelamute osakaal kõigi eluruumide seas kahanenud minimaalseks – kasutusse võeti vaid kaheksa korrusmaja.

Ehitisregistri andmetel lubati tänavu II kvartalis kasutusse 337 uut eluruumi ehk ligi kolm korda vähem kui aasta varem samal ajal. Ligi kolmveerand valminud eluruumidest oli ühepere-, kahepere- või ridaelamutes. Eluruumi keskmine suurus oli 135 ruutmeetrit, mis on viimase üheksa aasta kõrgeim näitaja.

Ehitusregistri andmetel on 337st kasutusloa saanud eluruumist 174 ehk üle poolte ühepereelamud.

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark peab tavalisest suuremate eluruumide kasutusseandmise tegelikuks põhjuseks seda, et eluruumide struktuuris on vähenenud korterite osakaal ja suurenenud eramute ja ridaelamute osakaal.
„Kui hakata meenutama, millised kortermajad meil esimesel poolaastal valmisid, siis ega ei tulegi ühtegi korraga pähe. Küllap neid oli, aga siiski vaid üksikud,“ rääkis Toompark. „Kasutusloa saavad ju valmis asjad ja valminud korterite osakaal on vähenenud.“

Toompargi hinnangul võib kasutusse antud elamispindade suuruse taga olla ka asjaolu, et inimesed on enda ehitatud majadele hakanud agaramalt kasutuslubasid võtma, varem löödi sellele lihtsalt käega, aga kuna kasutusloata elamispinda seaduse järgi siiski kasutada ei tohi, on omavalitsusel õigus sääraseid majaomanikke trahvida. Ning majanduskriisist tingitud eelarveaukude lappimiseks seda kuuldavasti siin-seal juba tehaksegi.

„Mulle on mõne omavalitsuse ametnik juba rääkinud, et nad teavad oma väikses vallas kõiki, kellel on kasutusluba, kellel mitte,“ märkis Toompark. „Alguses saadavad hoiatusi ja kui omanik midagi ette ei võta, lähevad teele trahvinõuded.“

Ta lisab, et oleks põhimõtteliselt selle poolt, kui notarid juurutaksid oma töösse üldise praktika, et tehingute puhul eluruumidega oleks müüjal kasutusloa omamine kohustuslik. Samas, kui asju müüakse n-ö paberi peal, nagu buumi ajal oli tavaline, siis ei saagi kasutusluba veel olla. Praegu aga kasutusloa olemine eluruumide müügi puhul suuremat ei määra, kui ostjale ikka asi meeldib, siis ta selle ka endale soetab, sõltumata sellest, kas kasutusluba on olemas või mitte.  

Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorff ütles, et eluruumide keskmine suuruse kasvu taga on mitu põhjust.  Esiteks tõi ta välja selle, et kuna ruutmeetrihinnad on nii palju kukkunud, võimaldab see inimestel sama raha eest suuremat eluaset soetada. Teiseks osutas ta sellele, et kogu Euroopa Liidus on trend sellele, et keskmise korteri ruutmeetrite hulk on kasvamas.

„Eestis on eluruumi keskmine suurus võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega väike,“ märkis Sucksdorff ning lisas, et ka Eesti inimesed soovivad rohkem ruumi ning avaramaid kortereid. Kolmanda põhjusena tõi Sucksdorff välja asjaolu, et peredega inimesed kolivad üha enam kesklinnast eemale, kus on eluasemed tavaliselt suuremad.

BPE Kinnisvaraeksperdi müügijuhi Katrin Kurm-Valojää sõnul tuleneb eluruumide suur pinnanumber eelkõige sellest, et kasutuslube on enim väljastatud eramutele, millel ka suurem üldpind, kui korteril.

"Usun, et tegemist on pigem varem valmis ehitatud ja nüüd survestatud nõudluse ajel olemasolevate hoonete dokumentatsiooni korda tegemisega," selgitas ta. "Ja kui vaadata kasutusloa saanud eluruumide arvu (II kv 337), mis on taas aegade väikseim, siis selle pisikese numbri põhjal pikale ulatuvaid järeldusi ei teeks, kuna kogum on nii väike ja sedapidi iga objekt avaldab suurt mõju."

Osale arutelus

  • Ain Alvela

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed