SEADUS: maksejõuetu peab pankrotiavalduse esitama 20 päeva jooksul

Advokaadibüroo Sorainen selgitab raamatupidaja.ee-s, mida peab maksejõuetu ühingu juhatus arvestama pankrotiavalduse puhul.

Kui äriühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kohustab seadus äriühingu juhatust viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule ühingu pankrotiavalduse.

Võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta. Siinkohal võib aga maksejõuetu ühingu juhatusel tekkida huvide konflikt.

Ühest küljest peab juhatus maksejõuetuse põhistamiseks tooma objektiivselt välja ja tõendama need elulised asjaolud, mis kinnitavad, et tema juhitav äriühing on maksejõuetu. Seaduse järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Teisest küljest peab juhatus arvestama, et pankrotiavalduses öeldut võidakse kasutada ka juhatuse enda vastu. Pankrotiavalduses märgitud juhatuse seletused maksejõuetuse põhjuse kohta on oluliseks tõendiks ajutisele haldurile, kes peab esitama kohtule arvamuse mh võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, märkides eraldi, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on pankrotihaldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Seetõttu on juhatusel soovitav pankrotiavalduses pöörata tähelepanu asjaoludele, mis tõendavad, et juhatus on käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsus tähendab praktikas aktiivset osavõttu ühingu juhtimisest, informeeritult tegutsemist ühingu parimates huvides, vajadusel nõustajatega konsulteerimist ja meetmete rakendamist makseraskuste lahendamiseks (millest üheks olulisemaks võib olla ka pankrotiavalduse õigeaegne esitamine). Pea sama oluline kui hoolas käitumine ise on selle tõendamine nt juhtorganite koosolekute protokollide, ekspertarvamuste, finantsaruannete, kirjavahetuse vms näol. Kõiki neid tõendeid on juhatusel soovitav ka pankrotiavalduses esile tuua, et hoolas käitumine pankrotiavalduse esitamisel ei tooks kaasa alusetut juhatuse liikme vastutust maksejõuetuse põhjustamise eest.

Artikli autorid: advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat Risto Agur 
                          advokaadibüroo SORAINEN nõunik Urmas Volens

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed