25. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimastel aastatel, kui aktiivne kinnisvara arendustegevus jäi soiku, on toodetud elamispindade planeeringuid piisavalt, et praegust müügitempot arvestades oleks kõikide hoonete valmis ehitamise korral laojääki paarikümneks aastaks.

Pindi Kinnisvara värske detailplaneeringute monitooringu kohaselt on ainuüksi Tallinnas algatatud planeeringud enam kui 14 000 korteri rajamiseks! Neist üle 1100 puhul on olemas ka kehtiv ehitusprojekt või –luba, mis tähendab, et sisuliselt ollakse valmis kohe ka koppa maasse lööma.

Praeguse info kohaselt on hakatud või hakatakse tänavu ehitama Tallinnasse ca 20 uut korterelamut.

Arvestades Tallinna uute korterite laojäägi suurust ja kvaliteeti, on uued majad igati teretulnud. Hetkel on aktiivses pakkumises vaid ca 900 uut korterit, mida polekski nii vähe, kui tegemist poleks juba lõpuni arendatud kortermajade viimaste, peamiselt väga suurte või muul muul ebafunktsionaalsete elamispindadega.

Samuti domineerivad arendusprojektid, mille kvaliteet, asukoht ja hind ei ole absoluutselt korrelatsioonis. See kõik on viinud olukorrani, kus hoolimata tugevast ülepakkumisest magalarajoonide keskpäraste elamispindade puhul on uute korterite vastu nõudlus suurem, kui pakkumine. Lisaks on ca 900 uut elamispinda ka pankrotiprotsesside või muude rahaliste põhjuste tõttu külmutatud.

Kinnisvaraarenduses on kätte jõudnud aeg, mida ennustati juba turu madalseisu alguses: väikearendajad on turult kadunud, tooni annavad hästi kapitaliseeritud ettevõtted. Praegused suurimad arendajad ongi Merko, NCC ja veel mõned väga tugeva referentsiga ettevõtjad, kes suutsid ka keerulistel aegadel oma tooteid edukamalt müüa.

Hinnates aga kogu algatatud planeeringute mahtu, siis suure tõenäosusega ei näe osad projektid sellisel kujul kunagi ilmavalgust. Ilmselt tehakse planeeringud ümber, sest paljud neist on tehtud buumiaegse mentaliteediga ning alles hiljuti oluliseks muutunud funktsionaalsuse ja energiasäästlikkusega pole piisaval määral arvestatud.