Metalltoodete hinnad kasvasid aastaga 17%

Aastaga tõusid tootjahinnad kõige rohkem metalltoodete tootmises (17%), kus aasta varem oli hindade langus üks suuremaid.

Viimastel kuudel on kasvanud nõudluse tõttu tugevasti kerkinud metallide hinnad ja see jõuab omakorda metalltoodete hindadesse, märgib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Teistest harudest on suuremad muutused toimunud elektriseadmete tootmises (tootjahindade kasv 7,6%) ning mõningates toiduainetööstuse allharudes, nagu näiteks piimatoodete (+15,6%), jahu ja pagaritoodete tootmises (hinnad langenud ligikaudu 15%). Samuti jätkus paranenud nõudluse tõttu hinnatõus puidutööstuses (aastane kasv 4,4%).

Statistikaameti andmetel tõusid tootjahinnad töötlevas tööstuses juulis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4,1%, juuni tasemest olid hinnad keskmiselt 0,5% kõrgemad.

Aastane hinnatõus on püsinud samal tasemel kolm kuud, tööstusharudes lõikes on eelmiste kuudega võrreldes suuremaid muutusi toimunud vaid üksikutes harudes. Samuti on jälginud Eesti tööstussektori hinnad teiste Euroopa Liidu riikide arenguid.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest neli viiendikku ei oodanud järgnevatel kuudel muutusi müügihindades, 15% eeldas müügihindade kasvu. Üldiselt on taolised ootused valitsenud tööstusettevõtete seas juba mitu kuud. Mõningal määral on vähenenud hindade langust prognoosivate ettevõtete osatähtsus ning selle arvel suurenenud hindade stabiilsust eeldavate ettevõtete arv.

Hinnatõusu ootused olid juunis keskmisest oluliselt kõrgemad vaid keemiatööstuses, kus Euroopa Liidus on erinevalt Eestist tootjahinnad viimasel ajal ka tugevasti tõusnud. Lisaks on mujal Euroopas kerkinud tootjahinnad oluliselt veel naftatööstuses ning metallide tootmises.

Juulis ekspordihindade aastane kasv taas kiirenes, ulatudes 7,2%ni. Juunikuust olid väljaveohinnad 0,7% võrra kõrgemad. Välisnõudluse märgatav taastumine on andnud eksportööridele võimaluse oma kaupade hindu jätkuvalt tõsta välisturgudel. Impordihindade aastane kasvutempo on teist kuud järjest aeglustunud. Eelmise aasta juulist olid sisseveohinnad keskmiselt 8,8% kõrgemad, kuises võrdluses jäid aga hinnad samale tasemele. Impordihindu enim mõjutav nafta maailmaturuhind on püsinud viimastel kuudel suhteliselt stabiilsena.

Juulis kiirenes metallide ekspordihindade aastakasv 36%ni, juunikuuga võrreldes tõusid hinnad 7% võrra. Metallide osas oli ka aastatagune võrdlusbaas väga madal. Palgi väljaveohindade aastane kasvutempo kiirenes samuti oluliselt (15%ni), tulenevalt nõudluse suurenemisest. Kummi- ja plastitööstuse tooteid müüdi välisturgudele ligikaudu kümnendiku võrra kõrgemate hindadega kui aasta varem. Vaid tekstiili- ja rõivatööstuse ekspordihinnad olid veel languses 3–4%.

Naftasaaduste sisseveohinnad olid juulis 23% võrra kõrgemad kui aasta tagasi, samas eelmise kuuga võrreldes olulist muutust ei toimunud. Ligikaudu viiendiku võrra on aastaga tõusnud palgi ning töödeldud puidu ja puittoodete impordihinnad, 17% tõusid metallide sisseveohinnad.

Augustis on prognooside kohaselt oodata väliskaubandusega seotud hindade arengus sarnaseid trende eelmise kuuga.

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

NORDIC HOUSES KT OÜ otsib PROJEKTEERIJA-TEHNIKUT JA INSENERI

Tammiste Personalibüroo OÜ

23. august 2018

EVOPIPES otsib MÜÜGIINSENERI

Evopipes

28. august 2018

Ehituse erilehed