19. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ma olen väga mures," ütles Soome rahandusminister Jyrki Katainen intervjuus agentuurile Bloomberg. "Soomes võib olla kosumas kinnisvaramull. On oht, et eluasemelaenude hind on liiga madal," rääkis ta.

Norras kardab keskpank samuti, et madalad intressimäärad võivad laenu- ja kinnisvaraturul ülekuumenemise tuua. Ning Royal Bank of Scotland (RBS) hoiatab kinnisvarahindade languse eest ka Rootsis, kus 20%-l laenuomanikest, kelle laenukoorem on kõige suurem, ületab see sissetuleku 46 korda.

Laenuintresside tõus võib mõned laenuomanikud pankrotti ajada – Rootsis on 60% laenudest ujuva intressiga. Soomes ja Norras 95%. Samas Saksamaal on 90% kodulaenu intressidest fikseeritud.

Kõigis kolmes riigis kasvasid mullu kinnisvara hinnad, ehkki majandus oli languses ja töötute hulk kasvas.

Tänavu teises kvartalis kerkisid Rootsis eluasemete hinnad 7%, Norras on elamute hinnad tõusnud 2008. aasta lõpust 19,6%, Soomes kasvasid eluasemete hinnad viimases kvartalis aasta baasil 10% ja sellele eelnenud kvartalis 11,4%.

Rootsi rahandusministeerium rehkendab, et järgmisel 3-5 aastal võivad eluasemete hinnad Rootsis viiendiku võrra alaneda.

"20%ne langus võib põhjustada uue majanduslanguse või seda süvendada," ütles Bloombergile RBSi Põhjala riike kattev ökonomist Pär Magnusson. "Uus langus võib tulla nii või teisiti, kuna maailmamajanduse kasvuväljavaated on halvenenud," lisas ta.

Läinud aasta lõpus moodustasid eluasemelaenud Rootsi keskpanga andmeil 167% majapidamiste kasutada olevast tulust, võrreldes 104%ga kümme aastat tagasi. Soomes oli sama suhtarv läinud aasta lõpuks kerkinud 2000. aasta 65 protsendilt 107 protsendile. Norras kerkib suhtarv aasta lõpuks 197 protsendile, hindab Norra keskpank.

Kinnisvaraturu ralli võib Rootsis peatada keskpanga baasintressimäärade tõus. Norras jättis keskpank 11. augustil intressimäära muutmata 2% tasemele, kuna pank ei taha intressimäärade vahet euroalaga liiga suureks ajada. Selle tagajärjeks oleks Norra krooni tugevnemine, mis kahjustaks eksporti. Nii on pangal kinnisvaramulli raske ohjata.

Soomes on Euroopa Keskpanga 1%ne baasintressimäär samuti liiga madal. Rahapoliitikast üksi ei piisa. "Parim hoob on ilmselt reguleerimine," ütles Roubini Global Economics ökonomist Mikko Forss.

RBS hoiatab, et kinnisvaraturu riskid on praegu tõsisemad kui enne finantskriisi, kuna majapidamiste laenukoorem on suurem ja intressimäärade kõikumisele tundlikum.

Majanduskasvu prognoosidelt on kõik kolm maad praegu jõudsa kasvuga riigid. Soome SKP võib tänavu valitsuse prognoosi järgi kasvada 1,5% (mullu -8%), Rootsi SKP keskpanga hinnangul 3,8% (mullu -5,1%) ja Norra SKP keskpanga prognoosi järgi 1,75% (mullu -1,6%).