Autor: Liivi Tamm • 16. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lisakulu tõstab korteri hinda

Korteri ost ning müük toob endaga kaasa paratamatuid lisakulutusi, tasud maaklerile, notarile või signalisatsioonile ulatuvad tuhandetesse kroonidesse.

Uue kodu ostul on lisaks seisukorrale mõistagi määrava tähtsusega kinnisvara asukoht, kommunikatsioonide olemasolu ja seisukord, ümbruskond, ligipääsetavus. Enne ostuotsust tasub kontrollida ka dokumentide korrasolekut, näiteks ehitusloa või kasutusloa olemasolu.

Ostu- või müügiotsus toob aga paratamatult endaga kaasa kulutusi, milleta lihtsalt ei saa, olgu need siis kulutused korteri hindamisakti koostamiseks või notaritasu.

Laen tahab hindamisakti

“Laenuga korteri ostmisel on paratamatult vajalik hindamisakt,” sõnas Uus Maa meediakonsultant Enn Tosso. “Seda võimalust pakuvad pakuvad kõik suuremad kinnisvarabürood, kel on atesteeritud hindajad, keda pank aktsepteerib. Tavaliselt tellitakse see samast büroost, kes teenust vahendab.”Arco Vara Kinnisvarabüroo hindamisosakonna juhataja Tõnu Luts soovitab jälgida, et hindaja oleks samas piirkonnas tegev ja kogemustega. “Eeliseks on pika ajalooga ning paljudes erinevates piirkondades esindusi omavad kinnisvarabürood,” ütles ta.

“Hea, kui lisaks hindamistegevusele on kinnisvarabüroo tegev ka vahendustegevuses, kuna nii on tagatud teooria ja praktiliste kogemuste olemasolu,” lisas Luts.

Kui müügitehing sõlmitakse maakleri vahendusel, tuleb tasuda ka maakleritasu. “Enamasti on see 5 protsenti müügihinnast, kuigi on mõnikord ka mingil määral kaubeldav,” ütles Tosso. “Mõned FIEna tegutsevad maaklerid pakuvad küll ka lausa 1protsendilist maakleritasu, ent sellise teenuse kvaliteet ei pruugi klienti rahuldada. Atesteeritud maakler vastutab ka oma kaubamärgi ees, et tehing oleks sooritatud korrektselt.”

Parkett otse mullaleTosso sõnul on müüdud ka kortereid, kus küll kirjade järgi on kamin, ent pärast ostu selgub, et puudub lõõr. Palju vaidlusi ja probleeme on just buumiaegsete kipsmajadega.

“Esineb isegi juhuseid, kus ehitamise ajal laotati mullale kile, sellele paigaldati aga parkett, hallitavad seinad värviti lihtsalt üle jne. Lokkas halb ehituskvaliteet ja sobimatud materjalid.”

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785