16. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seaduseelnõu põhisisuks on vee-ettevõtjatele täiendava hinnaregulatsiooni kehtestamine, kuid paraku on seda tehtud suhteliselt süsteemitult ja seadus on täis puudulikku ja vastuolulist regulatsiooni. Julgen ennustada, et kehtestatud regulatsioon tekitab omajagu segadust ja seda ilmselt üsna pikaks ajaks.

Lisaks sellele, et seadus kehtestab vee- ja kütteettevõtjate tegevusele täiendavaid reegleid ja piiranguid võrreldes kehtivate õigusaktidega, kaasneb uue regulatsiooniga vee-, soojus-, gaasi- ja elektriettevõtjate kriminaalvastutuse oluline suurendamine. Käesoleva arvamusloo kirjutamise viimane asjaolu ajendaski, kuna sellest ei ole uue seaduse kontekstis kuigipalju räägitud.

Riigikohtu esimees esines alles maikuus Riigikogus kohtukorralduse ja õigusemõistmise ülevaatega, kus märkis, et ebaproportsionaalselt suur osa Eesti elanikkonnast on karistatud erinevate süütegude toimepanemise eest. Riigikohtu esimees soovitas korrastada kehtivat karistussüsteemi, et seda tendentsi muuta.

Tundub aga, et Riigikogu ei jaga seda muret, vaid on otsustanud jätkata senist kriminaliseerimisprotsessi. Nüüd on kavas tekitada vahelduseks ühiskonda terve hulga nö kommunaalkurjategijaid. Kuidagi muudmoodi on monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduses sisalduvaid vastutusparagrahve raske mõisa.

Vastavalt seadusega tehtud karistusseadustiku muudatusele käsitletakse edaspidi kuriteona vee-, soojus-, elektri- või gaasiettevõtja teenuse müüki kooskõlastatud hinnatingimusi rikkudes või hinna kooskõlastamata jätmist, kui kooskõlastus on nõutav ning teenuse müüki muul põhjusel seadusevastase hinnaga, kui sellega on kaasnenud ettevõtja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine.

Kui senimaani olid monopoolsete kommunaalteenuste osutajate poolt toime pandavad hinna-alased õiguserikkumised karistatavad esmajärjekorras väärtegudena ja turgu valitseva seisundi korduva kuritarvitamise korral kuritegudena, siis alates 1.11.2010.a. kaasneb teatud kommunaalteenuste osutajatele (s.o vee-, soojus-, gaasi- ja elektriettevõtjatele, millegipärast aga mitte näiteks jäätmeveoettevõtjatele) igasuguste hinna-alaste konkurentsiõiguslike rikkumiste eest kohe kriminaalvastutus koos võimaliku kuni 250 miljoni kroonise maksimaalse rahalise karistusega juriidilisele isikule (lisaks tema huvides tegutsenud füüsilisele isikule mõistetavale karistusele).

Kuigi eriseadustes on sätestatud hulk väärteokoosseise, ilmselt eesmärgiga esmajärjekorras kehtestada sanktsioon siiski väärteomenetluses, siis nende kooseisude rakendamine on äärmiselt problemaatiline. Tulenevalt karistusseadustikus sätestatud põhimõttest, et kui sama tegu vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, siis karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, muutuvad eelnimetatud kuriteokoosseisu dubleerivad väärteokoosseisud sisuliselt mõttetuks. Võib küll arvata, et seadusandja tegelik tahe ei olnud kõiki turgu valitsevate kommunaalettevõtjate hinna-alaseid õiguserikkumisi muuta kuritegudeks, kuid välja on tulnud just sellise sisuga regulatsioon.

Eeltoodust tulenevalt võib monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse jõustumine 1.11.2010.a. tuua endaga kaasa terve hulga kurjategijate tekkimise. Eeltoodu puudutab mõnevõrra vähem ehk vee-ettevõtjaid, kellele on tulenevalt uute reeglite kehtestamisest antud teatav üleminekuaeg, vaid eelkõige soojus-, gaasi- ja elektriettevõtjaid, kelle hindasid saab käsitleda „muul põhjusel seadusevastasena“.

Kui käesoleva ajani suhtusid nad mingil põhjusel oma hindadesse teatava ükskõiksusega (tulenevalt sellest, et neid ähvardas halvimal juhul üksnes väärteomenetlus), siis ilmselt alates 1.11.2010.a. peaksid nad olema selles osas tunduvalt ettevaatlikumad.

Seda enam, et teenuse müük on oma olemuselt vältav tegevus, mistõttu on uue vastutusparagrahvi järgi kriminaalmenetluse alustamine võimalik ka nende hindade suhtes, mis kehtestati enne 1.11.2010.a. Kummalisel kombel on monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse kehtestamise protsessi kestel räägitud küll palju sellest, kas ja millised hinnad nüüd nagu võluväel langema hakkavad (eelkõige AS Tallinna Vesi veetariifide kontekstis).

Kuid millegipärast ei ole peetud kuigi mainimisväärseks, et hinna-alaseid reegleid mittejärgivad kommunaalettevõtjate muutuvad kohe kurjategijateks.