13. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selleks, et tagada elektrivarustus Eestis ka avarii olukorras rajab elektrisüsteemihaldur Elering kahe blokiga reservelektrijaama. Kavandatav jaam  peab olema kiiresti käivitatav ning hästi reguleeritav, sest Eleringi kohustus on katta riigi kõige suurema elektritootmisüksuse väljalangemisel puuduv elekter vähemalt 10 minutiga.

 „Elering vastutab elektrituruseaduse kohaselt elektrivarustuskindluse eest Eestis. Üheks oluliseks varustuskindluse teguriks on avariireservide olemasolu süsteemi tootmisvõimsuste või ülekandevõimsuste ootamatu väljalangemise asendamiseks,“ rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Hetkel Eestis selliseid kiirestikäivituvaid elektrijaamu ei ole. Selleks, et elektrisüsteemi stabiilsus oleks tagatud ka avarii korral, on Elering sõlminud avariireservi hoidmiseks kuni 2013. aastani lepingu Latvenergoga. 

Olukorras, kus nii Baltikum tervikuna kui ka Läti on sügavas tootmise defitsiidis, on avariireservi hoidmine aga Lätis kallis ning sõltub elektrihinnast. „Avatud elektrituru ja tootmisvõimsuste defitsiidi tingimustes Baltikumis peale Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist ei ole Latvenergo huvitatud talutava hinnaga lepingu pikendamisest,“ nentis Veskimägi.

Ta lisas, et koos Estlink2 rajamisest lähtuva suurema vajadusega avariireservide järele ning majandusliku tasuvuse arvutustest võrreldes antud valmisoleku sisseostmisega turul tegutsevatelt elektrijaamadelt, on rajatavad uued avariijaamad elektritarbijale odavaim viis elektrisüsteemi töökindluse tagamisel.

„Võrreldes reservi hoidmisega Lätis on  avariielektri hind Eesti tarbijatele tulevikus oluliselt odavam,“ lubas Veskimägi. See teeb uutest rajatavatest avariielektrijaamadest  lähiaastate ühe olulisima investeeringu elektrivarustuskindluse tagamisse.

„Olukorras, kus nii Läti kui Leedu on sügavas energiadefitsiidis, tõstab valmisolek ise avarii korral elektrit toota oluliselt meie energiajulgeolekut,“ lausus Veskimägi.

Tavapäraselt kasutatakse avariireservi hoidmiseks kiiresti käivituvaid elektrijaamu nagu hüdroelektrijaamad, gaasiturbiinelektrijaamad ja kolbmootorite baasil töötavad elektrijaamad.

„Varustuskindluse tagamiseks on avariielektrijaamad võimelised kasutama eri tüüpi kütuseid - vedelkütust ja gaasi. Tänane olukord, kus gaasiturul tegutseb üks tarnija, ei anna kindlust gaasi tarnekindluse osas ning see seab selged piirangud gaasi primaarkütusena kasutamisele avariiolukorras,“ selgitas Veskimägi uue jaama energiaallikaid.

Kavandatud avariireservelektrijaama võimsuseks on ca 250 MW – esimene blokk ca 100 MW tootmisvõimsust peaks valmima aastal 2013 ja teine blokk ca 150 MW aastal 2015.

Elektrijaama ehitaja leidmiseks hankekonkurss on kavas välja kuulutada 2010 aasta lõpus. Projekti kogumaksumuseks on ligikaudu kaks miljardit krooni. Investeeringuid elektrivõrgu arendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks rahastatakse võrgutariifi kaudu.

Avariireservelektrijaamad on mõeldud ainult avariireserviks ja igapäevaselt nad elektriturul ei osale, kuid neil peab olema seitse päeva nädalas valmisolek avarii korral koheselt reageerida. Kolme viimase aasta statistikakohaselt on Eestis avariireservi vaja ca 200 tundi aastas.

Eleringi tellitud uuringu kohaselt on avariireservelektrijaama rajamiseks sobivaim koht Kiisa 330 kV alajaama  piirkond. Selle piirkonna eelisteks on  Kiisa alajaama  tugevad ühendused kõrgepingeliinide kaudu teiste sõlmalajaamadega üle. Tänu tugevatele ühendustele Harjumaa ja Tallinna alajaamadega, aitab planeeritav avariireservelektrijaam tõsta ka Eesti suurima tarbimisega piirkonna varustuskindlust.

Saku valla ehitus- ja planeerimisteenistuse juht Maire Lauri sõnul pole planeeritava reservjaama detailplaneering veel kinnitatud ning see tuleb volikogus arutamisele septembris või oktoobris. Tema sõnul see suure tõenäosusega kinnitatakse peale detailplaneeringu avalikku arutelu.