12. august 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vink: riske on võtnud kõik ehitajad

Nordeconi portfellil ei ole viga midagi, aga riske oleme võtnud nii meie kui ka Merko, lihtsalt küsimus on, millal need riskid realiseeruvad, rääkis AS Nordecon International juhatuse esimees Jaano Vink.

Järgneb intervjuu Jaano Vingiga:

LHV analüütik Kristo Oidermaa ütles Nordeconi II kvartali tulemusi analüüsides: "Pettumuse valmistas aga eelkõige juba kolmandat kvartalit järjest raporteeritud brutokahjum. See näitab selgelt, et Nordeconi ehituslepingute portfell ei ole hetkel kasumlik ning hankepakkumistel on siiani võetud liigseid riske." Kuidas te kommenteerite? Mina ütleks selle peale, et kõik ehitusettevõtted, sealhulgas ka Nordecon, sealhulgas ka Merko, on võtnud ehitushangetel viimasel poolel või kolmveerandil aastal väiksemaid või suuremaid riske. Küsimus on selles, millal need riskid realiseeruvad ja millal need kajastatakse. Meie oleme kahjumi mõttes eelistanud need riskid kohe ära kajastada. Meie pilt on täna siis selline nagu ta on.

Mina arvan, et LHV analüütik ei oma selget pilti, mis ehitusturul toimub ja ei oma ka selget pilti Nordeconi või mõne teise ehitusettevõtte portfellist. Ja öelda, et kolme kvartali kahjum näitab, et portfell on alapakkumisi täis - see on kehvavõitu analüüs ei peegelda portfelli tegelikku seisu.

Ettevõtte kulusid analüüsides ja vaadates Nordeconi massiivset ja suurt rolli teedeehituses, kus on hooajaliselt suured püsikulud ja kus ei olegi nii lihtne ühelgi teedeehituse- ja infrastruktuuriettevõttel kasumit teenida, eelkõige aasta viimasel ja aasta esimesel kvartalil, leian, et kommentaaris on oldud natuke tendentslik ja kõva sõnaga ilma sisulise analüüsita. Minu arvates ei ole portfellil häda midagi, mina magan rahulikult.

Kas kahjum ja selle suurus oli ootuspärane?

Ootuspärane ei ole vist kahjumi või kasumi kirjeldamiseks kõige õigem sõna. Loomulikult ei oota keegi kahjumit, on ta siis suur või väike. Viimased poolteist aastat olen püüdnud juhtida asjast huvitatute tähelepanu sellele, et 2010 keskpaik saab olema keerukas. Mis puudutab seda poolt, mille teise kvartali tulemused välja tõid, siis oli ette teada, et ootuspäraselt on väga keeruline ja raske aeg.

Pilt, mis meie ettevõtte seest avaneb, peegeldab tegelikult kogu turu seisu. Lihtsalt väga palju on ehitusettevõtteid, kes ei ole nii avatud kui börsiettevõtted ja nende bilansse või kasumiaruandeid ei näe me enne, kui järgmisel aastal majandusaasta aruande avaldamisel.

Aga ma saan aru, et karta siiski võis, et II kvartalis tuleb suur kahjum?

No eeldada võis. Ehitus liigub ju muu majanduse sabas. Kui muu majandus hakkab paranema, nagu täna, siis on ehitusettevõtetel kõige raskem aeg. Reaalne olukord kinnitas teooriat.

Kuidas ja millega plaanite ettevõtte suurest kahjumist välja tuua?

Meie oleme seisukohal, nagu ka aruandes ütlesime, et tõsine käibe kasvatamine ei ole täna väga tihedas konkurentsis ilma kahjumit tekitamata võimalik. Põhiline on kulude kokkuhoiud. Meil on veel natukene võimalusi oma kulusid kokku hoida ja selekteerida projekte, kuhu ja mis hinnaga peale minna. Ei ole mõtet loota välisturgudelt mingit taevamannat. Ma arvan, et senised välisturud nagu Läti, Leedu ja Ukraina on veel kehvemas seisus kui Eesti.

Seega te keskendute Eesti turule?

Jah ja põhjus väga lihtne, kui vaadata, mis neis riikides toimub. Seal on madalseis veel hullem kui Eestis. Ei ole mõtet seal raha tuulde loopida vaid ajutiselt oma tegevus peatada ja oodata neid aegu, kui normaalne majanduskliima on taastunud ja siis jätkata. Välisturgudel olime nõrgemas positsioonis, aga tuleks keskenduda sellele turule, mida sa tunned.

Kas Eestile keskendumine toob tagasi ka vana hea Eesti Ehituse nime?

Me ikka jätkame välisturgudel ka ja Nordeconi nimi on juba tuntud, seega ei ole põhjust seda Eesti Ehituse nime taga nutta või midagi ringi muutma hakata.

Kas Eesti on Nordeconi jaoks piisav turg, sest nagu te ka ütlesite, konkurents on tihe? Konkurents on kogu aeg tihe olnud. Ega siia konkurente juurde tulnud ei ole, vaid vahepeal on isegi osad ära kadunud. Eestis tunneme end piisavalt kindlalt, et jätkata. See ruum, kus tegutseme, on ühtviisi keeruline kõikidele ehitusettevõtjatele.

Olete taas välja käinud mõtte, et pürgite Eesti juhtivaks ehitusettevõtteks. Kuidas plaanite Merkot lüüa?

No ega eesmärk ei ole ju Merkot lüüa. Kui jätta kõrvale, et Merko on aegade jooksul Lätis ja Leedus olnud väga tubli, vähemalt numbrite järgi, siis täna on Merkoga Leedus null või nullilähedane. Meil Ukrainas samamoodi. Selles kontekstis ei näe ma, miks peaks meil Eesti turul olema väiksem eesmärk.

Kui vaatame rajatiste konteksti, siis oleme me täna Eesti turul mahtude poolest suurim ja kaetud kõigis segmentides. Olles selgelt Merko järel, kas saab olla mingit muud eesmärki, kui olla natuke parem?

Kui suur on teie laenukoormus?

Täna võin öelda, et meist tingituna ei ole Nordecon hilinenud ühegi laenumaksega. Ei ole pidanud eraldi ka ühegi pangaga paanikanuppu vajutades laua taga istuma ja paluma erimeetmeid. Oleme oma kohustusi päevapealt täitnud ja mõnedes kohtades ka ennetanud. Mis puudutab laenukoormust, täna ei ole siin teemat, millest rääkida.

Ütlete aruandes, et positiivse äritegevuse rahavoo säilitamine sõltub kontserni kohanemisvõimest ärikeskkonnaga. Mida see täpselt tähendab?

Tegelikult on nii, et kui jätta kõrvale see kahjum, mis kõikidele nii silma jääb siis ettevõtte rahavoolises mõistes, äritegevuses ja ka muus mõttes, on ettevõte tegutsenud sama hästi kui 2009. aastal. Kassas oleva raha hulk, nõuete hulk ja murelapsed on kogu aeg paremaks läinud. Kui mõtleme, kuidas edasi tegutseda siis oleme arvamusel, et jätkuvalt tasub teha tõhusat tööd nö äritegevuse positiivse rahavoo genereerimisel ja tagada, et raha tellijatelt laekuks õigeaegselt.

Täna on likviidsus paljudele suurem probleem, kui kasum või kahjum, sest kui sul kassas raha ei ole, mille eest arveid maksta, võib ju probleeme olla tunduvalt rohkem. Siin oleme meie suhteliselt heas seisus.

 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785