Uuring: kortermajade säästupüüdlused ei tasu ära

Renoveerimisega energiatõhusust parandavad kortermajad ei säästa kopsakat pangalaenu võttes, nagu varem aastaid räägitud, vaid jäävad küttekulude vähenemisele vaatamata oma investeeringus 14-15%ga miinusesse.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli koostöös valminud tüüpelamute renoveerimise majandusliku arvestuse põhjal võib järeldada, et korterelamute renoveerimisel terviklahendusena on keskmine investeeringu puudujääk 14-15%, tagamaks korteriühistute laenukulukuse ja energiakokkuhoiu tulemusena nn nulltasakaal ja võimaldada kütteenergia kokkuhoiu arvelt katta täielikult renoveerimisega seotud kulud, seisab majandusministri määruse eelnõu seletuskirjas.

Määrus "Korterelamute renoveerimise toetuste taotlemise tingimused ja kord" reguleerib möödunud nädalal avalikustatud 470 miljoni kroonise kogumahuga renoveerimistoetuste jagamist. See uus renoveerimistoetus peakski tagama, et korteriühistu tuleks pärast pangalaenu võtmist ots-otsaga kokku.

Tänases majandussituatsioonis on ülikeeruline veenda korteriühistuid ja korteriomanike ühisusi tegema nii suures mahus investeerimisotsuseid, seetõttu on vajalik riigipoolne motiveerimine toetuse näol, lisab määruse seletuskiri.

Korterelamute renoveerimistoetus aitaks lisaks ka majandust elavdada ja ehitussektoris tööhõivet parandada, kaudne mõju on ka teistele majandusharude töökohtade säilitamisele, seisab minister Juhan Partsi allkirjaga dokumendil.

Korterelamute renoveerimislaen on küll oluline, kuid investeeringute kogumaksumust arvestades oleks hädavajalik riigipoolne tagastamatu toetus, mis motiveeriks aastatepikkuse laenukoormuse kasuks otsustama, jätkab seletuskiri.

Renoveerimistoetust saavad vähemalt kolmest korterist koosnevad majad. Renoveerimisprojekti maksumus peab jääma 115 000 ja 13 miljoni krooni vahele.

Toetuse määr on 15-35% abikõlblikest kuludest. Energiasäästu tervikprojekti sisse käivad katuse, fassaadi, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimistööd, millele peab eelnema energiaaudit.

Alates 2008. aastast hüvitab Kredex kuni 50% energiaauditi ja ehitusekspertiisi kuludest, toetust saab ka ehitusprojekti koostamiseks.

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed