Autor: Liivi Tamm • 7. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Kui küttele kulub ruutmeetri kohta oluliselt üle minimaalse taseme, tuleb uurima hakata, kus on viga,” sõnas Rettig Radiaator ASi tegevdirektor Risto Muldme. “Probleeme aitab leida näiteks kütteaudit, selle tegijaid on turul palju. Mõõdetakse hoone külmasildasid, kaalutakse küttesüsteemi efektiivsust, tuuakse välja esmavajalikud tööd. Aga selge on see, et kui ikka sama maja mõnes korteris on sügistalvel sooja 15 kraadi ja teises 25 kraadi, siis on tegu väga lihtsa indikaatoriga, mis näitab, et küttesüsteem tuleks üle vaadata.”

Kütteaudit paljastab lekkekohad

Ehitusspetsialistide hinnangul on elamu energiakadude kaardistamine oluline, sellega saab paika panna, millises järjekorras ja milliseid renoveerimistöid teha. Näiteks pole mõtet paigaldada elamule uut soojasõlme või renoveerida olemasolevat, kui elamu küttesüsteem jääb sealjuures tasakaalustamata. Ka keskküttega elamute välisfassaade ja aknaid ei ole mõtet enne keskküttesüsteemi korrastamist remontida.

Massiline probleemide põhjustaja on omapäi paigaldatud liiga suure võimsusega radiaatorid. “Teistest suurema võimsusega radiaator võtab süsteemist nii palju võimsust, et järgmistele korteritele jääb toasooja üha vähem. Kui niisugune radiaator asub jada alguses, on kuri karjas,” rääkis Purmo radiaatorite esindaja Muldme.

“Üldiselt soovitaksin ühistutel radiaatorite vahetuseks nõuda projekti. Kui see on korras, pole ühistul radiaatorite personaalsest vahetusest põhjust keelduda.”

Valesti reguleeritakse peamiselt teadmatusest

Levinud probleemiks on saanud ka amortiseerunud ventiilid. Nende esmast kontrolli on kerge teha: kui ventiil ringi ei käi ja seda ei ole võimalik keerata, siis viitab selle kinni kiilumine, et seal on tõenäoliselt juba tekkimas ummistus. Ka mikromullid radiaatoritel, torudel või püstikutel viitavad otsesõnu, et nende vahetamine on vajalik.

“Vale reguleerimine tuleneb tavaliselt lihtsalt tegijate teadmatusest,” märkis Heiki Raava HM Soojusmeister OÜ tegevjuht ja üks omanikest. “Tahetakse raha kokku hoida, ent tegelikult lõppkokkuvõttes kaotatakse, kui oskamatult tegutsetakse.”

Raava kinnitusel oleneb keskküttesüsteemi tasakaalustamise hind nii maja  suurusest, ventiilide arvust, süsteemi keerukusest ja projekti olemasolust kui ka muudest asjaoludest, ent seadistuse tööd maksavad keskmise suurusega kortermajas üldiselt 5000–10 000 krooni.

Erinevatel andmetel võib keskküttesüsteemi tasakaalustamine korterelamus vähendada küttekulu 10–30 protsendi võrra.