21. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Aktiivsus pole kindlasti langenud, pigem on huvilisi natuke rohkem, eriti just maamajade osas," märkis Uus Maa maade ja majade vanemspetsialist Andrus Soonsein.

Soonsein selgitas, et maamaja puhul on kõige tähtsam hind ja asukoht. Aga sugugi mitte vähemtähtsad pole sellised tegurid nagu maamaja korrashoid, ligipääs ning elekter. Ta selgitas, et pigem on ostjad huvitatud heas korras maamajast, vähem on neid, kes sooviksid kõike otsast peale teha.

Olenevalt asukohast maksab talukoht, mille hoone pole enam elamiskõlblik 300 000 kuni 500 000. Samas heas korras maamaja eest võib küsida miljon krooni.

Soonsein ütles, et maamaja otsijate puhul võib  välja tuua selged eelistused piirkondade suhtes. Eelkõige lähtutakse just sellest, kus asuvad perekonna juured või lihtsalt on inimesel tõmme mõne piirkonna suhtes. "Kui inimene ikka soovib Peipsi äärde, siis ta ei hakka vaatama Lääne-Eesti maamaju. Ning vastupidi. Samuti võib välja tuua huvilised, kes tahavad justnimelt umbes saja kilomeetri kaugusele Tallinna ümbrusesse," märkis ta.

Mitte väheolulise tegurina märkis Soonsein turvalisust. Ta selgitas, et ostjatele on tähtis, et majal oleks silmside naabriga, kes elab piirkonnas aastaringselt. Samuti välditakse neid maju, mis asuvad mõne halvema kuulsusega asula lähikonnas.

Soonsein tõi välja ka trendi, et aina enam panevad ostjad rõhku paberimajanduse korrasolekule. "Kasutusloa puudumine võib tehingu katki jätta," hoiatas ta.