Hooldatud linnapuu peab kauem vastu

Linnapildile rohelist ilmet andev kõrghaljastus vajab regulaarset tähelepanu: vanad või haiged puud on ümbrusele ohtlikud, tervete puude kuivanud oksad pärsivad aga nende kasvu ja arengut ning on kukkudes äärmiselt ohtlikud.

„Nõukogude ajast on jäänud müüt, et puud kasvagu ka linnas kuidas kasvavad. Tegelikult tuleks nende hooldamisega regulaarselt tegeleda,“ sõnab puude hoolduslõikuse ja langetamisega tegeleva Puuabi esindaja Kristjan Kasemaa.

Oskuslik puu hooldamine on puule sama vajalik kui inimesele tervisekontrollis käik. Murdunud või mädanenud oksa eemaldamine annab puule võimaluse oksakoha kinni kasvatada ja oma eluga edasi minna, sinna ei teki mädanik. Kindlasti tasuks küsida raieluba ja seejärel kuivanud ning murdunud oksad eemaldada.“

Seega tasuks tähelepanu pöörata ka näiteks koduaias kasvavate mändide tervisele. „Kõige lihtsama näite võib tuua kui manate silme ette kõrge tugeva ladvaokstega männi. Kui ei ole vahet näinud, ei oskakski tegelikult öelda, et selline väärikas puu võiks veel ilusam olla, kuid tegelikkuses leiab peaaegu alati tervete, tugevate okste alt kuivanud vanu oksi ja nende eemaldamine annab puule täiesti uue ja hooldatud ilme,“ räägib Kasemaa.

Vähemoluliseks ei saa pidada ka seda, et kuivanud oksad on turvaliselt maapinnale toodud ega saa enam millelegi või kellelegi peale kukkuda: 15 m kõrguselt kukkuv oks võib osutuda väga ohtlikuks taparelvaks.

„Enamasti mõeldakse, et ehk see oks ikka ei kuku, aga tegelikult tuleks mõelda, et äkki hoopis kukub,“ sõnab Kasemaa. „Näiteks Tallinnas Nõmmel on paljudel mändidel siiani talvest jäänud murdunud oksi, mis kuidagi küljes püsivad. Inimesed pigistavad silma puude hoolduse vajadusest rääkides kinni ja saavad alles siis aru, et midagi oleks pidanud tegema, kui näiteks kuivanud männioks kellegi kõrvale maa sisse kinni kukub. See oli õnneliku õnnetuse näide.“

Oskuslik hooldaja püüab teha kõik, et puu saaks edasi kasvada, et neid ei peaks langetama. „Eestis vähe kasutatud, ent üsna efektiivne meetod on ka puude sidumine. See aitab nõrgemal puul või harul püsti seista ja päästab seega sel hetkel puu elu,“ räägib Kasemaa.

Trossidega omavahel ühendatud puutüved turvavad puud ja kui hoolduslõikuse käigus puud kärbitakse, väheneb ka raskus ning puu eluiga tõuseb märgatavalt.

Viimast meetodit soovitab ka Tallinna Keskkonnaameti haljastuse osakonna peaspetsialisti Sulev Järve. "Mitmeharulisi põlispuude puhul, mis on tüvemädaniku või lõhede tõttu ümbritsevale ohtlikuks muutunud, saab puuharude laialivajumise peatada nn puusidemetega," soovitab mees. "Sidemete paigaldamisega tegelevad puuhoolduse spetsialistid ehk arboristid."

Kasemaa sõnul on levinud mõtteviis, et metsas ei hoolda keegi puid ja nad kasvavad ikka, kuid me ei räägi siin metsapuudest vaid linnapuudest, kus on tingimused teised: tolm, müra, vibratsioon, sool jne. Kõik need on puudele kahjulikud ja võimalus, et kukkuva puu või oksa all on inimene või vara, kordades suurem.“

Sulev Järve kinnitusel anti mullu inimeste teadlikkuse tõstmiseks Tallinna keskkonnaameti poolt välja ka voldik, mis sisaldab lühikese oksalõikuse õpetuse koos joonistega.

Osale arutelus

  • Liivi Tamm

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed