6. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Kuna Kadriorgu soovivad kortereid osta eelkõige lastega perekonnad, on nõutuimad suured, soovitavalt 4-toalised korterid. Ostjad eelistavad pigem vanemaid, kuid heas korras/renoveeritud maju, mille korteritel on iseloomu ja omapära," selgitas Sild.

Samas on ka välisinvestorid Kadrioru võlu avastanud, kuid enamasti piirdub nende huvi vaid külastusretkega, sest Kadriorus ei leidu investeerimiseks soodsa hinnaga pakkumisi kuigi sageli. "Odavama ruutmeetrihinnaga objektid asuvad tihtipeale renoveerimata majades, mille korda tegemise kulud tuleks siis ju oma investeeringule juurde arvata," märkis Sild ning möönis, et nii ostetaksegi Kadrioru korter siiski endale elamiseks.

Ta lisas,et sageli on Kadrirorgu korteri otsijad just selle piirkonna patrioodid ja välistatakse kõik muud linnaosad. Teine grupp ostuhuvilisi on sellised, kes Kadrioru kõrval vaatavad alternatiivina kortereid ka nt Kalamajas või Kassisabas; nende kriteeriumiks ostetavale kodule on miljööväärtuslik piirkond, vanaaegne maja ja kodu ümbritsev rohelus.

Sild võrdles Kadrioru kinnisvaraturgu vanalinnaga, kus keskmise ruutmeetrihinna määramine ei ole nii lihtne, kuivõrd korteri hinda mõjutab peale maja seisukorra ka maja arhitektuurne ja ajalooline väärtus. "Vaatamata piirkonna väiksusele on erinev väärtus ka erinevatel tänavatel ja isegi tänavaosadel," rõhutas ta.

Vahel saab määravaks mõjuriks ka see, kuidas on piirkonda mõne arendusprojektiga rikutud (naabrusega sobimatu uusehitis) või väärtustatud (nt mõni õnnestunud renoveerimisprojekt). Sild tõi välja, et on juhuseid, kus ostja on valmis teadlikult maksma hinda üle turuhinna või valmis osalema enampakkumisel, selleks et saada omale unistuste kodu, mida vahel ka juba aastaid otsitud.