Puude langetamise hinnad vajunud kordades 

Masu survel on puude langetamise ja hooldustööde hinnad mõne aasta taguse olukorraga võrreldes mitu korda allapoole liikunud.

“Suure männi langetamine ronides maksab koos käibemaksuga umbes 1500 krooni,” sõnas puude hoolduslõikuse ja langetamisega tegeleva Puuabi esindaja Kristjan Kasemaa.

“Aga käin siiski enne alati kohal ja vaatan üle, kuidas tööd kõige mõistlikum teha, siis saab teha ka hinnapakkumise. Eks hind oleneb ka langetamise tehnikast: kas see toimub ronides, tõstukite ja vintsidega, kas on vaja ka koristusteenust ja muudest asjaoludest. Meil on ka parteneid, näiteks üks hakkepuitu tootev ettevõte, nii et vajadusel saab oksad kohe ära vedada,” selgitas ta.

Kallimad ja keerulisemad tööd,  näiteks kalmistul haudade vahelt kalme kahjustamata suure puu väljajuurimine, võivad maksta ka kümneid tuhandeid kroone.

Raieluba on vaja ka okste lõikamiseks

Linnas on vaja luba rinna kõrguselt mõõdetuna kuni 8 cm läbimõõduga puu langetamiseks. Viljapuude langetamiseks pole luba vaja.

“Levinud väärarusaama kohaselt pole okste langetamiseks luba vaja, tegelikult on küll,” märkis Kasemaa.

 “Hoolduslõikuse luba on ikkagi vajalik. Müüt on ka see, et enda hoovi territooriumil kasvavate puude puhul on omaniku otsus, mis nendega teha. Tegelikult on ikkagi luba vaja.”

Kui kellelgi on krunt, mis ootab lihtsalt oma aega, et sinna midagi ehitada, tasuks selle hooldamisele mõelda aegsasti: võsa kasvab suureks ootamatult kiiresti ja saavutades 8 cm suuruse diameetri, tuleb seal kasvav juba puuks lugeda.  “Võsaga tuleks linnas tegeleda enne, kui see üle käte kasvab, hiljem on suureks kasvanud võsaga rohkem tegemist, kui asi väärt,” soovitas Kasemaa.

Omaniku krundil üle aia kasvavate ja elektriliinideni ulatuvate okste kärpimise eest vastutab krundi omanik. Kui puu kukub naabri aeda või lõhub liine, siis vastutab omanik.

Raieloa eest üldiselt raha maksma ei pea

Üldjuhul pole raieloa taotlemine keeruline. Asja tuleks ajada kohalikus omavalituses ning taotleda luba valla- või linnavalitsuse kaudu.

“Tallinnas tuleks täita blankett, mis on üleval linnavalitsuse kodulehel ning saadaval ka linnavalitsuse kantseleis. Sinna märgitakse, mida ja miks on vaja teha. Linnavalitusel on kohustus vastata kuu aja jooksul, tegelikult käib asi enamasti kiiremini ja juba nädalaga saab vastuse,” sõnas Kasemaa.

“Üldjuhul raieloa eest raha ei küsita, on ka erandeid, näiteks Maardu linn, kes küsib mingitel teadmata põhjustel raieloa eest raha.”

Korteriühistu taotluse puhul tuleks lisada ka ühistu koosoleku protokoll või juhatuse liikmete nõusolekut kinnitavad allkirjad.

Pärast avalduse tegemist vaatab keskkonnaga tegelev töötaja puu üle ja annab loa, kui see on põhjendatud. “Raiesoov peab olema põhjendatud – kui puu lihtsalt ei meeldi või tekitab palju prahti, siis sellest ei piisa,” selgitas Tallinna keskkonnaameti haljastuse osakonna peaspetsialist Sulev Järve.

Kui puu langetatakse põhjusel, et ta jääb näiteks ehitusele ette, siis laseb linnavalitsus kas samale krundile või kuhugi mujale uued puud istutada. Koha ja puude arvu määrab linnavalitus. “Ohtliku ja haige puu langetamisel uute puude istutamise kohustust ei ole, aga ilus oleks see kindlasti,” selgitas Kasemaa. 

Talvel Tallinnas maha sadanud rekordiline lumekoguse tõttu murdus palju suuri oksi ning mändide latvu. Erandina võib niisuguseid puid saagida ka ilma raieloata, siiski on vaja see Tallinna keskkonnaametiga kooskõlastada. 

Ebaseadusliku puu langetamise eest võib linnavalitsus määrata trahvi.

Osale arutelus

  • Liivi Tamm

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed