Millal küsida ehitamiseks omavalitsuse kirjalikku nõusolekut?

Õigusbüroo Laesson ja Partnerid juhatuse liige Tuulikki Laesson kirjutab, millisel juhul on vaja ehitamiseks kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut.

Ehitamiseks tuleb tavaliselt pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes hindab ehitise ja selle ehitamise ohutust ning väljastab seejärel ehitusloa või kirjaliku nõusoleku.

Ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut ei ole vaja kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitiste jaoks. Sellise ehitise tehnosüsteemide muutmiseks on vaja vähendatud mahus ehitusprojekti.

Ehitusloa taotlemisel tuleb esitada ehitusprojekt, mille koostamine on küllaltki kallis. Väikeste ehitiste ja nende ehitamise ohutust/ohtlikkust analüüsides selgub, et alati ei ole otstarbekas nõuda ehitise ja selle ehitamise ohutuse hindamiseks ehitusprojekti.

Ehitise ohutuse tagamiseks saab ehitusseaduse kohaselt taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusloa asemel kirjalikku nõusolekut ja ehitusprojekti esitamine ei ole siis kohustuslik.

Ehitise omanik ei pea esitama koos kirjaliku nõusoleku taotlusega ehitusprojekti, küll aga võib kohalik omavalitsus seda nõuda, kui ametnik peab ehitusprojekti olemasolu tähtsaks.

Kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
• ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2
• muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega
• detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks püstitatakse piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd
• detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel asendatakse üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid
• kahe ja mitme korteriga elamus asendatakse korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.

Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik; ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas või siis korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

Kohalik omavalitsus peab kirjaliku nõusoleku andmisel analüüsima ehitise ohutust ning otsustama, kas kirjaliku nõusoleku taotluses toodud parameetritega ehitist tohib ehitada asjaomasele maatükile lähtuvalt:
• detailplaneeringust
• projekteerimistingimustest
• valla või linna ehitusmäärusest
• seadustest
• valitsuse määrustest
• ministri määrustest.

Kohalik omavalitsus võib enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti.

Kui esitatud dokumendid on puudulikud, peab kohalik omavalitsus võimaldama taotlejal kõrvaldada puudused viie tööpäeva jooksul kirjaliku nõusoleku andmisest keeldumise aluse selgumise päevast arvates.

Kirjaliku nõusoleku andmed avalikustatakse ehitisregistri veebilehel www.ehr.ee

Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Erandlikult kaotab kirjalik nõusolek kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul selle andmise päevast arvates.

Detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik teavitama kohalikku omavalitsust püstitatud väikeehitisest, kui ta ei taotle sellele kasutusluba. Teatamiseks tuleb ehitise omanikul esitada ehitise teatis viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.

Ehitise teatises esitatakse andmed ehitise omaniku ja asukoha kohta ning ehitise olulised tehnilised andmed.

Ehitusloa taotlemisest lähemalt Äripäeva Ehituskäsiraamatus.

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed