Teedeehitajal kaelas miljonivõlad riigile, partnereile, töötajaile

Kahele soomlasele kuuluv tee-ehitusfirma Eurotel Partner on kaelani võlgades. Võlgu ollakse miljoneid kroone nii riigile, ettevõtetele kui ka töötajatele. “Igal sammul oli tunda, et asjad seal firmas õiged küll pole,” ütlevad petta saanud teetöölised.

Neli aastat firmas töötanud Harry* meenutab, et majanduse õitseajal läks firmal hästi. Asjaajamine oli korrektne, palka maksti nagu kord ja kohus ning tööd oli. Esimesed halvaendelised märgid, et ettevõttes on asjad halvasti, ilmnesid mullu jaanuaris.

“Hakkasime siis töö ja lubatud puhkuseraha kohta pärima, kuid firmajuht Tomi Sarlin enam telefoni vastu ei võtnud,” räägib Harry.

Rapla kandi mees Jaak sai viimase palga 2009. aasta jaanuaris. Et talvel teede ehituses just väga palju tööd pole, ootasid mehed ettenähtud puhkuseraha. See jäigi tulemata.

“Pidi ikka tööd tulema, küll märtsis, siis aprillis – aga ei midagi. Ma ei tea, mis seal toimus, et asjad kõik nii äkki pooleli jäid. Ootasime ja ootasime kuni maikuuni. Siis lubati, et lõpetavad töölepingud ära,” meenutavad töötajad.

Harry peret tabas löök kõige valusamalt, sest lisaks temale olid ettevõttes palgal ka tema kaks poega. Kokku ulatub saamata jäänud töötasu pere kõigil kolmel liikmel ligi 400 000 kroonini.

Töötajate sõnul oli tükk tegu, et töölepinguid ära lõpetada, sest firmajuhid telefonikõnesid enam vastu ei võtnud. Kuna tööd ei antud ja töölepingut ei lõpetatud, tegid töötajad ühisavalduse töölepingu lõpetamiseks.

“Hakkasin uut töökohta otsima ja oli vaja töölepingud lõpetada, kuid ei saanud. Ajasime kuu aega taga ja jooksime nii kui lollakad,” räägib poolteist aastat Eurotel Partneris töötanud Hillar, kel jäi saamata 130 000 krooni.

Lõpuks läksid töötajad perekond Sarlinite eramajja, kuhu firma kontor oli registreeritud, ning Tomi Sarlini abikaasa, firmas personalijuhina töötanud Annika Sarlin lõpetas töölepingud.

Mullu juunis andsid töötajad firma kohtusse, et välja nõuda saamata jäänud töötasud.

Selle aasta mais mõistis kohus tagaselja Eurotel Partnerilt kõigi kümne töötajat kasuks välja 1,8 miljonit krooni saamata jäänud töötasusid. Töötajad esitasid kohtule avalduse ka pankrotimenetluse algatamiseks.

Juht: maksan raha, ära ainult maksuametisse mine

Krediidiinfo andmetel on Eurotel Partneril ligi 750 000 kroonine maksuvõlg. Selle aasta jaanuaris taandas end firma juhatuse liikme kohalt üks omanikest Tomi Sarlin, maikuus aga teine osanik Hannu Juhani Malaska. Nüüd on ettevõtte eesotsas firmade likvideerija Aro Kaljuste.

Firmas 2008. aastal raamatupidajana töötanud Maie jäi ilma 53 000 kroonist. Tema on võtnud enda peale asjaajamise kohtuga, teinud töötajate nimel avalduse prokuratuuri ja pankrotiavalduse kohtule. “Tomi Sarlin lubas mulle raha tasuda, kui ma maksuameti poole ei pöördu. Seda aga pole tänaseni juhtunud. Mulle tundus juba 2008. aasta aprillis, et firmas pole kõik õige ja varsti lõpetab tegevuse,” ütleb Maie.

Maie on pettunud, et kohtuasjad sedavõrd kaua venivad. “Mullu juunis andsime asja kohtusse, kuid alles üheksa kuud hiljem avaldati kohtuotsus ametlikes teadaannetes. Uskumatu, kuidas see asi venib,” lausub ta.

Maie sõnul jõuavad ettevõtte juhid enne varad kõrvaldada, ettevõtte likvideerida ja nii pole töötajatel enam võimalust saamata jäänud tasusid kätte saada.

“Kui töötajatel on töötasud saamata ja firmaomanik ei maksa, karistab riik veel töötajaid 6000 krooni suuruse riigilõivuga, kuna töötaja julgeb pankroti algatada. Mitte kunagi ei saa inimene kõiki oma töötasust kätte, vaid mingi tühise osa,” on Maie nördinud.

Lootus, et ettevõte saamata jäänud töötasu töötajatele ära maksab, on inimestel väike.

“Vaevalt küll, et me seda raha enam näeme. Unistada ju võib,” ütlevad petta saanud töötajad. “Kui töölepinguid lõpetasime, ütles personalijuht ja Tomi Sarlini abikaasa Annika Sarlin, et mingeid saamata jäänud töötasusid ning muid hüvitisi Eurotel Partner ei tasu. Ettevõttel on läinud halvasti ja raha enam pole,” ütleb üks töötaja.

Asfaltbituumensegude tootja ABT Revador juhatuse esimehe Enno Needriti sõnul on Eurotel Partner neile võlgu 1,16 miljonit krooni. Sarlin ostis ABT Revadorilt asfalti, kuid jättis selle eest tasumata. Needriti sõnul sai Sarlin tellijatelt raha kätte.

“Alguses jättis Tomi Sarlin mulle soliidse ärimehe mulje. Kuni ma aru sain, et ta petis on, oli juba liiga hilja ja 1,3 miljonit jäi meie firmal saamata. Sarlin ise kadus ära, ei võtnud kõnesid vastu,” ütleb ta.

“Olin sinisilmne ja uskusin, et maksab raha ära”

Needriti sõnul võib Sarlin olla ka teistele asfalditootjatele võlgu. “Skeem on lihtne. Asfalt on nii kallis materjal, et asfalteerimistööde hinnast umbes 80% moodustab asfaltsegu hind ja segu hinnast umbes 50% moodustab bituumeni hind. Kui saad materjali ja jätad selle eest tasumata, oledki juba võidus,” ütleb Needrit.

“Eks ma olin sinisilmne ja uskusin, et ta maksab ära. Kui ma oleksin asja kohe 2008. aastal inkassofirmale üle andnud, oleks ehk raha käes. Praegu on see summa ebatõenäoliselt laekuvate arvete all, sel aastal tuleb ilmselt korstnasse kirjutada. Pole mõtet seda taga ajada, sest sellega kaasnevad ainult kulutused,” ütleb Needrit.

Sarliniga on ta ka kohtunud, kui too käis võla ajatamisgraafikut kokku leppimas. "Kui ajatamisgraafik on ja võlglane sulle väikseid summasid tilgutab, siis pole ka võimalik midagi ette võtta. Maksab 500 000 tuhande asemel 50 000, aga vähemalt maksab. Aga lõppkokkuvõttes tilgutab ta 10% ja 90% jätab maksmata,” lausub ta.

Tomi Sarlin ise on kadunud nagu vits vette. Ta ei vasta enam telefonikõnedele ega anna end näole. Aeg-ajalt on töötajad näinud teda kaubakeskustes sisseoste tegemas või Rapla kandis pidutsemas.

Teine ettevõtte osanik Hannu Juhani Malaska on enda sõnul samasugune kannatanu nagu töötajadki. “Ma pole osalenud ettevõtte igapäevatöös, ettevõtte juhtimises, pole sõlminud lepinguid ega olnud teadlik ettevõtte majanduslikust seisust ning rahaliste vahendite liikumisest,” ütleb ta.

“Informatsioon suurtest võlgnevustest jõudis minuni 2009. aasta lõpukuudel. Töötajate nõudeid ei oska mina kommenteerida, kuna mina ei ole sõlminud töölepinguid ja polnud kursis makstavate töötasudega. Samuti puudub mul info lõpetatud töölepingutest ja nende lõpetamise alustest,” räägib Malaska. Ta ei näe endal seoses Eurotel Partneriga süüd.

“Enesele teadaolevalt ega tahtlikult pole ma võlausaldajate huve, kelleks on ka endised töötajad, mingil moel kahjustanud. Ma pole tänaseni saanud täielikku ülevaadet ettevõttes toimuvast või toimunust ja raske on asjaolusid teadmata kommentaare jagada.”

Eurotel Partner juhatuse liige, likvideerija Aro Kaljuste ütleb, et toimivat ettevõtet Eurotel Partnerist enam ei saa.

“Küsimus on selles, kuidas tegevust võimalikult korrektselt lõpetada. Kas see saab olema pankrotimenetlus või likvideerimine, seda näitavad lähinädalad,” ütleb ta.

Kaljuste sõnul polnud ettevõte endiste juhtide Hannu Juhani Malaska ja Tomi Sarlini käitumine pahatahtlik, kuid kasvas juriidiliselt üle pea.

Likvideerija: juhid ei ole olnud pahatahtlikud

“Ettevõtte majandusraskused tekkisid puhtalt üldise majanduslanguse taustal. Tee-ehituses hinnad langesid kohati poole võrra ja suured ettevõtted pakkusid hindasid alla omahinna ja ettevõte polnud enam konkurentsivõimeline. Mingit pahatahtlikkust ettevõtte juhtimises ma praegu ei näe, kuid põhjalikult ma raamatupidamisega tutvunud pole,” selgitab ta.

Tema sõnul üritasid ettevõtte juhid leida töötajatega kompromissi, kuid see ei õnnestunud. Kohus tegi tagaselja otsused, sest paraku ei läinud Malaska ega Sarlin kohtusse kohale. “Esimeses astmes tehtud kohtuotsused me kindlasti ringkonnakohtus vaidlustame. Need nõuded pole suures osas põhjendatud,” kinnitab Kaljuste.

Mis puudutab ettevõtte 750 000 kroonisesse maksuvõlga, siis selle tasumine on Kaljuste sõnul ebaselge. “Võlg tekkis, kuna ettevõttel polnud tol ajal enam vahendeid. Kas need vahendid tekivad ja me selle ära tasume, näitab elu,” lausub Kaljuste.

Malaska ja Sarlini omavahelisi suhteid kommenteerides ütleb Kaljuste, et mehed on leidnud kompromissi. “Seal oli osanikevaheline vaidlus ja tüli, mida kommenteerida mul pole õigus.”

Kuhu aga kadusid ettevõtte varana arvel olnud sõidukid, siis nende saatust Kaljuste sõnul praegu selgitatakse.

*Inimeste täisnimed on Äripäevale teada. Nende enda palvel esinevad nad loos vaid eesnimedega.

Osale arutelus

  • Kadri Jakobson

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed