Tööstuspindade arendamine algab Leedust

Balti riikides osutus majanduskriisi ajal kõige haavatavamaks just lao- ja tööstuspindade kinnisvarasegment. Re & Solution Grupi peadirektor Ricardas Cepas'e sõnul kestab Eesti ja Läti turu madalseis veel aastaid, kuid Leedus võib positiivsed arengud näha juba selle aasta lõpus.

Eestis on vakantsete pindade osakaal kasvanud 15%ni, samal ajal langesid rendihinnad 30%, kohati isegi 50%. Lätis kasvas vakantsete lao-ja tööstuspindade osakaal 20–25%ni, rendihinnad langesid 30% võrra ja langus kestab veel vähemalt aasta. Leedus kasvas tühjana seisvate tootmispindade osakaal 20%ni, rendihinnad kukkusid 20–30% ning surve hindadele jätkub.

2010. aasta alguseks oli Eestis kokku 600 000 m2 kvaliteetset tööstus- ja laopinda. Praegust olukorda arvestades võib väita, et ükskõik milline arendustegevus Eesti lao- või tööstuskinnisvara segmendis on kahjumlik, sest kvaliteetsete pindade rentimise turuhindade tase on langenud omahinnast 20–50% allapoole. Seega, edaspidine arendustegevus selles turuosas ei ole kasumlik kuni majanduse, nõudluse ja üürihindade täieliku taastumiseni. Uusi arenguid pole ette näha ei sellel ega järgmisel aastal.

Eestis on praeguseks langus siiski peatunud ning lähiaastatel oodatakse stabiliseerumist. Kuna rendihinnad on praegu eriti soodsad ning Eesti ühinemine eurotsooniga väga tõenäoline, oodatakse välisettevõtteid, kes soovivad oma tootmist Eestisse kolida. Mõned neist, näiteks Würth ja Ericsson, on sellised plaanid juba avalikustanud. Nõudlus tööstus- ja laopindade järele jääb siiski üpris madalaks veel mitme aasta vältel ja on edaspidisele majandusarengule väga tundlik.

Isegi siis, kui turul algab taastumine ning töömahud suurenevad, jääb selles segmendis pikaks ajaks piisavalt palju vabu ruume ning esialgu  saavad ettevõtted oma nõudlust rahuldada ilma, et peaksid uusi pindu juurde ehitama või rentima. Lisapindade vajadus tekib vaid siis, kui tellitavad töömahud on pikemas tulevikus selged ja kindlad. Olemasolevate pindade täitumine ning nõudluse taastumine võtab vähemalt kaks-kolm aastat. Eelnevast tulenevalt majanduse taastumisele järgnev lisapindade tekkimine toimub märkimisväärse hilinemisega.

Lätis pole samuti märkimisväärseid arenguid näha, kuigi pole välistatud, et kerkib mõni nn built-to-suit ehk eritellimusel ehitatud tööstus- või laopind. Samas jääb vakantsus selles segmendis 5–10% tasemele kauaks.

2009. aastal kukkus transiit Leedu kaudu keskmiselt 25% (raudtee ja maismaa kaudu), õhu kaudu läbiv kaubavoog kukkus isegi 43%. Seetõttu langes järsult ka nõudlus Leedu tööstus- ja laopindade järele. Prognoosid on aga optimistlikumad – oodatakse, et esimestena hakkavad turul aktiivsust näitama kohalikud kaubandusketid.

Paljud neist vajavad oma logistikakeskuste kiiret moderniseerimist, et olla efektiivsem. Positiivne ekspordi prognoos annab Leedule lootust, et tööstusliku- ja laopindade turg taastub selle aasta lõpus või järgmise alguses. Turu elavnemises mängib oma rolli ka asjaolu, et suur osa Leedu tööstus-  ja laopindadest on ehitatud Nõukogude ajal ning ei vasta tänapäeva nõudmistele. See omakorda kasvatab just uute pindade nõudlust.


Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed