Swedbank sööstab Balti tagatisvara ostma

Kui praegu on Swedbanki kinnisvaraettevõte Ektor­net omandanud tagatisvara eelkõige Põhjamaades, siis aasta lõpuks kaldub vaekauss Baltimaade poole.

Intervjuu Ektorneti juhi Göran Bronneri ja Ektornet Eesti juhi Meelis Shokmaniga.

Ma olen siiani aru saanud, et pangad omandavad kinnisvara siis, kui neil ei jää midagi muud üle, sest keegi teine ei ole probleemse laenu tagatise ostust huvitatud. Aga nüüd on pangad ka ise aktiviseerunud.

Göran Bronner: Ektornet ostab oma portfelli sellist kinnisvara, millel näeb pikaajalist väärtust ning arendamise potentsiaali. Kinnisvara müük turu põhjas ei aita stabiliseerida nõudluse ja pakkumise tasakaalu. Samas on kinnisvara omandamine ja oskuslik haldamine turu madalseisu ajal kasulik nii kinnisvaraturule, pangale kui ka klientidele.

Swedbanki tütarfirma Ektor­­net ei osta vara kolmandatelt pooltelt, kes ei ole Swedbankiga seotud.

Aga kui rääkida teie enda finantseeringutest. Näiteks Eestis pakkusite hiljuti Merirahu kinnisvaraarenduse eest rohkem kui erainvestorid.

Göran Bronner: Merirahu puhul oli Ektornet arvamusel, et tegemist on arendusega, mille väärtus oli enampakkumise alghinnast kõrgem. Kuid mõned päevad tagasi osales Ektornet viiel oksjonil, millest kolmel pakkusid teised ostjad Ektorneti hinna üle. Meie eesmärk ei ole osta iga hinnaga ja kui turul on teisi ostjaid, kelle arvates mingi objekt omab väärtust, milleni Ektorneti pakkumine ei küüni, on meil selle üle ainult hea meel. See on märk kinnisvaraturu stabiliseerumisest.

Nii et minu seisukohast ei ole selles situatsioonis midagi kummalist. Peamine on muidugi, et kannaksime problemaatilistest laenudest võimalikult vähe kahju. Panga eesmärk on saada tagasi võimalikult palju laenuraha, mille riskide katteks oleme teinud provisjonid.

Meil on vahel ka juhtumeid, kus keegi teine pakub oksjonil meist rohkem ja meie finantseerime tema ostu.

Mõned kinnisvarafirmad on meile kurtnud, et pangad püüavad kunstlikult hindu üles lüüa, pakkudes oksjonitel turuhinnast kõrgemat hinda.

Göran Bronner: On vaja vähemalt kaht asjast huvitatud poolt, et ülepakkumise situatsioon luua. Hindade tõus, mida te olete näinud pea kõikidel turgudel, ei ole otseselt seotud sellega, et ka Ektornet oksjonist osa võtab, vaid sellega, et nüüd ongi asjast huvitatuid palju rohkem. Tegelikult on see ju ka positiivne märk laenuvõtjale. Tema huvi on, et müüdava kinnisvara eest saaks piisavalt kõrget hinda.

Kas teil on praegu Baltimaades rohkem tegemist kui Skandinaavias?

Göran Bronner: Absoluutselt. Meil on mõned kinnisvaraobjektid Põhjamaades, mis me oleme Ektornetti ostnud. Rootsi majandus on üldiselt väga stabiilne olnud ja ka pangal on siin vähe probleeme.

Ektornet aktiviseerub sel aastal kolmes Balti riigis. Eesti juba toimuv paranemine on paljulubav. Lätis on kriis sügavam ja paranemisprotsess ka tunduvalt aeglasem. Ka kõikide varade omandamine, mida me omandada plaanime, võtab seal rohkem aega. Osaliselt seetõttu, et pankrotiprotsessid on väga aeganõudvad.

Kas Ektorneti strateegia kolmes Balti riigis ka erineb? Eeldan, et olete Lätis ettevaatlikumad.

Göran Bronner: Meie hindamisstrateegiad on küll erinevad. Hinnalangus on Lätis olnud ja palju suurem kui Eestis. Üleüldine panga kinnisvarastrateegia on enam-vähem sama.

Kuid nähes, et Eesti paraneb Lätist ja Leedust nii palju kiiremini, siis ma arvan, et näeme Eestis kinnisvaraturu kiiremat stabiliseerumist, mis ennekõike mõjutab Ektorneti eluaseme arendusega seotud portfelli.

Kui palju kuulub Ektornetile vara selle aasta lõpuks?

Göran Bronner: Selle aasta esimese kvartali lõpuks oli meil kokku vara 800 miljoni Rootsi krooni (1,3 mld Eesti krooni) eest. Enamik sellest on praegu Põhjamaades. Selle aasta lõpuks näeme, et Ektornetis on vara 4 miljardi Rootsi krooni (6,6 mld Eesti krooni) eest ja enamik sellest on Baltimaades, eriti Lätis.

Meelis Shokman: Põhjamaad ei ole kogenud sellist sügavat majanduskriisi nagu Baltimaad ning see kajastub ka sundmüüki läinud tagatiste mahus. Kuna see arv on Baltimaades suurem, siis peegeldub see omakorda Ektorneti portfellis.

Milline on Ektorneti portfelli profiil selle aasta lõpuks?

Meelis Shokman: Enamiku portfellist moodustavad kinnisvaraarendused, üksikute korterite osakaal on väike. Esimese kvartali lõpus koosnes Ektornet Eesti portfell 50 protsendi ulatuses eluasemetest (enamikus eluasemearendused), 30 protsenti olid kommertspinnad ning 20 protsenti maad. Portfelli profiil aasta lõpuks sõltub oksjonite tulemustest.

Palun iseloomustage praegust Eesti kinnisvaraturu seisu. Nagu aru saan, on vähemalt arendajate huvi suurenenud.

Meelis Shokman: Peame seda aastat eelkõige kinnisvaraturu stabiliseerumise aastaks. Ühelt poolt näeme positiivseid märke, mis tulenevad majandusindikaatorite mõningasest paranemisest ning turuaktiivsuse tõusust. Kuid teisalt on töötuse määr endiselt väga kõrge.

Hindade tõusu aluseks peame töötuse olulist vähenemist.

 

Osale arutelus

  • Kadri Bank

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

oktoober 2018

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed