Sundmüügis korteri kohta pahatihti vähe infot 

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark kirjutab oma ajaveebis, et sundmüügis vara ostmisel tuleb arvestada negatiivsete teguritega, mille aga võib kompenseerida keskmisest turutasemest odavam hind.

Sundmüügis vara ostmise juures on hulk negatiivseid ja mõni positiivne tegur, millega tuleb arvestada. Kui ühest küljest on tegemist ehk soodsa hinnaga ostuga, siis pehmema südamega kinnisvaraostjat võib eluks ajaks painama jääda mõte, et ta on kellegi kodu jõuga ära võtnud.

Sundmüügis vara ostmise juures tuleb arvestada seda, et vara omanikud ei pruugi olla heatahtlikud. Heatahtlikkus jääb puudu sel põhjusel, et enamasti jõuavad pangad sundtäitmiseni eeskätt just nende klientidega, kellega nad ei ole suutnud konstruktiivset koostööd toimima saada.

Heatahtlikkuse puudumine väljendub selles, et enda järel ust sulgedes on näiteks seinale kirjutatud arvamus sundmüügiprotsessi käigus kinnisvara soetajast või peaministrist. Ja väga positiivne see arvamus ei pruugi olla.

Raske on koguda õiglast infot sundmüügis oleva vara kohta. Kohtutäitur ei pruugi infot omada ja täitemenetluses olev vara omanik ei ole motiveeritud infot avaldama. Vahel puudub isegi võimalus müügis olevasse korterisse sisse pääseda.

Seega on tegemist “sea kotis” ostmisega, kus puudub täpne aimdus sellest, mis kauba ostja lõpptulemusena siis ikkagi ostab.

Samuti on sundmüügipakkumiste kuulutused reeglina napi infoga – kinnistusraamatu registriosa väljavõte jääb väheinformatiivseks, sest ostja jaoks on kustutamisele minevatest hüpoteekidest tähtsam fakt, kas vaade elutoast on hommikuse või õhtuse päikese poole.

Sundmüügist kinnisvara ostes võib ostjale jääda okas hinge, et ta on pahatahtlikult teise hädasolemist ära kasutanud.

Iseenesest see ei tohiks nii olla – vara ostu eest makstud summa on ju see, mille abil võlglane saab enda kohustusi vähendada. Kui vara ei saaks müüdud, siis tõenäoliselt ainuüksi intresside ja viiviste osas kasvaksid need kohustused vara müümata kiiremini, kui vara müües.

Sundtäitmisel oleva vara enampakkuise periood on reeglina üsna lühike, mis nõuab ostuhuvilisel kiiret reageerimist.

Rahulikult ja kaalutletult otsustada tahtva inimese jaoks võib enampakkumisel osalemine tunduda liigse kiirustamisena, mis ei anna võimalust alternatiivide võrdlemiseks. Või siis peab alternatiivide võrdlemine juba eelnevalt tehtud olema.

Olemas peab olema ka kui mitte laenuleping, siis vähemalt sisemine kindlus, et laenuleping on võimalik pangast välja kaubelda.

Sundtäitmise käigus kinnisvara ostes on mitmeid pigem negatiivseid tegureid. Turumajanduslik loogika ütlebki, et seda saab tasakaalustada ainult keskmisest turutasemest allpool olev hind.

Kinnisvaraostja poole pealt positiivsem külg on sundtäitmisel vara ostmisel see, et vara hind on tõenäoliselt mõistlikul tasemel. Üliodavaid pakkumisi vaevalt väga leida on. Või kui ongi, siis on nendele tõenäoliselt mitu tahtjat.

Mõistlik hind ei tähenda aga seda, et iga pakkumine kohe mõistliku hinnaga on. Sageli alandatakse huviliste puudumisel enampakkumiste hindu mitu-mitu korda.

Kinnisvara ostuhuvilisel tasub kohtutäiturite enampakkumistel igal juhul silm peal hoida. Enampakkumiselt võib leida vara, mis on ostjale igati sobilik, kuid arvestada tasub eeltoodud riskidega.

Õnneks on enampakkumiste info jälgimine viimasel ajal seeläbi lihtsamaks muutunud, et üha enam kohtutäitureid pakuvad kinnisvara läbi kinnisvaraportaalide ning ostuhuvilised ei pea lappama kasutajasõbralikkusest valgusaastate kaugusel oleva ametlikudteadaanded.ee lehekülgi.

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed