Tootjahindade tõus kiireneb

Tootmissisendite kallinemise ning nõudluse taastumise tulemusena on viimastel kuudel tootjahinnad töötlevas tööstuses tõusnud peaaegu kõikjal Euroopas.

Aasta algusega võrreldes on maailmaturul ülespoole liikunud metallide, kütuse ja mitmete toiduainete hinnad, selle mõju on võimendanud euro nõrgenemine. Ka Eestis on tööstussektori tooted kallinenud. Statistikaameti andmetel kasvasid tootjahinnad töötlevas tööstuses aprillis eelmise kuuga võrreldes 0,9%, aastane hinnatõus ulatus 2,6%ni.

Kuuga tõusid hinnad kõige enam metalltoodete tootmises (2,3%). Aastaga on hinnad kerkinud üle 6%, mis on hinnataseme viinud taas 2009. aasta alguse tasemele. Metallide hinnad on tõusnud oluliselt rohkem, kuid kuna muude tootmissisendite kulud ei ole suurenenud samal määral või on isegi vähenenud, siis ei kandu tooraine hinnatõus üks-üheselt toodangu lõpphinda. Samuti toimus keskmisest kiirem hinnatõus puidutööstuses ja piimatööstuses, kus hinnad kasvasid aastaga 4,9%. Mõlemas sektoris on hindu üles surunud kallinenud tooraine ning paranenud ekspordivõimalused.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate seas on hinnatõusu ootused sel aastal pidevalt kasvanud. Üle kahe aasta oli aprillis taas hinnatõusu prognoosivaid ettevõtteid rohkem kui neid, kes ootasid lähikuudel hindade alanemist. Survet hinnatõusuks täheldati enamikes tööstusharudes, vaid mõnes valdkonnas (näiteks rõivatööstus, masinatööstus, ehitusmaterjalide tootmine) oli ka vastupidiseid näiteid.

Aprillis oli ekspordihindade aastane kasvutempo peaaegu kaks korda kiirem kui eelneval kuul, ulatudes 5,1%ni. Kuises võrdluses tõusid hinnad keskmiselt 1,2% võrra. Ekspordihindade kasvu olulist kiirenemist mõjutas enim hindade tõus metallitootmises, mille osas oli ka aastatagune võrdlusbaas väga madal. Impordihindade aastane kasvutempo on kiirenenud märgatavalt aasta algusest peale ja aprillis olid hinnad juba 9,7% kõrgemad kui aasta varem. Eelmise kuuga võrreldes tõusid impordihinnad keskmiselt 2,5%. Impordihindade arengut suunab eelkõige nafta maailmaturuhinna muutus, mille mõju ulatub peale kütuste ka töötleva tööstuse harudesse.

Metallitootmises tõusid aprillis ekspordihinnad rohkem kui kolmandiku võrra, osaliselt oli selle taga aastatagune 25%line hinnalangus. Samas on maailmaturul metallide hinnad taas tõusma hakanud. Nafta maailmaturu hinnatõus mõjutab hindade arengut kummi- ja plastitööstuses, kus ekspordihinnad olid aastases võrdluses 7% kõrgemad. 3–4% piires tõusid aastaga väljaveohinnad toiduaine- ja mööblitööstuses. Teistes tootmisüksustes jäid hinnatõusud väikeseks. Suurim hindade langus oli rõivatootmises (-5%).

Naftassaaduste impordihindade aastane kasvutempo aeglustus aprillis, kuid hinnad olid ikkagi veel poole kõrgemad kui aasta varem, tulenevalt jätkuvalt madalast võrdlusbaasist. Märtsiga võrreldes tõusid kütuste sisseveohinnad 8%. Ligikaudu kümnendiku võrra tõusid aastaga keemiatoodete ja metallide impordihinnad. Puidu sisseveohind on tõusnud ligi viiendiku ulatuses, kuid tema osakaal keskmise hinna kujunemisel ei ole suur.

Mais mõjutab väliskaubanduse hindade arengut jätkuvalt kõrge nafta maailmaturuhind, kuid ka metallide hinnatõus maailmaturul ning nende mõju teistesse tööstusharudesse. Maailmamajanduse edasine kosumine annab Eesti eksportööridele võimaluse tõsta ekspordihindu.

 

Osale arutelus

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi ehitusuudiseid sotsiaalmeedias:

RSS

Ehitus­uudised.ee toetajad:

Ajakiri Ehitaja

november 2018

21. november 12:12

Karl Bilder OÜ otsib oma meeskonda Tallinnas ja Pärnus müügikonsultante

Teabevara ehitus­spetsialistile

Valdkonna tööpakkumised

Ehituse erilehed