Autor: Kadri Jakobson • 20. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kodumaja ettevõtete grupp on sel aastal tööle võtnud üle 30, ka praegu otsitakse uusi töötajaid: elektrikuid, santehnikuid ja puuseppi. Lump möönab, et tõeliselt häid oskustöölisi on endiselt raske leida. „Me ei saa rääkida tööjõupuudusest, vaid kvaliteetse oskustööjõu puudusest,“ täpsustab ta.

„Meil on inimeste värbamisel omad kriteeriumid ja kui neid arvestada, pole vaatamata justkui suurele töötajate armeele töötajate leidmine lihtne. Küsimus on eelkõige korralikus suhtumises ja tööharjumuses,“ ütleb ta.

Tööd otsivad inimesed pöörduvad Kodumaja poole nii firma kodulehe kaudu, kus saab täita töölesoovija ankeedi, samuti tullakse kontorisse kohale. „Tunnistan ausalt, et 80-90% sellest seltskonnast, kes meie kontorisse kohale tuleb on kahjuks sellised, kellega ei teki motivatsiooni töövestlust pidada,“ nendib ta.

"Kõige selgemini näitab inimese suhtumist see, et kui küsime temalt, mis tööd ta teha tahaks, vastab ta selle peale: aga millega te tegelete? See on esimene suhtumise näitaja,“ ütleb Lump.

Nii näiteks on tuldud tööd otsima ka pohmellis peaga, mõni on nõudnud kategooriliselt kohtumist ainult juhatuse esimehega, ehkki talle selgitatakse, et juhatuse esimehe töökohustuste hulka ei kuulu töövestluste pidamine kandideerijatega. 

„Tuleb tunnistada, et selliseid juhtumeid on häirivalt palju,“ räägib Lump.

Samamoodi on tema sõnul inimeste reaalsustaju palganumbrit küsides aeg-ajalt kadunud, mõni on kirjutanud ankeeti palgasummaks alates 25 000 krooni, mis praeguses olukorras on selgelt liiga palju.

„Meil pole kunagi olnud kahju maksta oma töötajatele konkurentsivõimelist palka, kuid taustsüsteemi ei tasuks palga küsimisel siiski unustada,” ütleb Lump.

Ta ei välista, et buumi ajal head palka teeninud ning sama palga pealt töötu abiraha saavatel ehitajatel jääb vajaka motivatsioonist teha kohusetundlikku tööd uuenenud turusituatsioonis.