13. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Majanduskriisi selgroog on murtud

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) kasvas 2009. aasta IV kvartalis varasema kvartaliga võrreldes 2,6%, mis oli parim näitaja Euroopa Liidus. Kui veel jaanuaris avaldatud prognoosis ootas Rahandusministeerium Eestile 2010. aastaks majanduslangust, siis aprillis avaldatud prognoosis juba 1protsendilist kasvu. Oma prognoose on korrigeerinud ka teised institutsioonid: Eesti Pank ootab 2010. aastaks 1,4% majanduskasvu, Swedbank 1,5% kasvu, SEB ja Konjunktuuriinstituut 2% kasvu. Konkreetsest numbrist olulisem on asjaolu, et prognoose on korrigeeritud ülespoole. See viitab analüütikute konsensusele, et majanduskriisi selgroog on murtud.

2. Esimesed kevademärgid tööturul

Ehkki Rahandusministeerium prognoosib, et sel aastal kasvab töötute hulk veel ca 19 000 inimese võrra, selgub Töötukassa statistikast, et alates aprilli algusest on registreeritud töötute arv hakanud vähenema. Kui jaanuaris lisandus ca tuhat registreeritud töötut nädalas, siis aprillis on nende arv ühe kiirenevas tempos vähenenud (aprilli esimese kolme nädalaga üle 2 200 inimese võrra). Samal ajal on kasvanud tööpakkumiste arv. Suveperioodiks loodavad hooajatööd peaksid tööpuudust veelgi vähendama.

3. Kinnisvara kättesaadavus on paranenud

Vaatamata sellele, et keskmine palk on langenud, on kinnisvarahinnad langenud kiiremini ja nii on Eesti korterite mediaanhind ja keskmine netopalk peaaegu võrdsed. Ostja poolt vaadates on hinnad ebasoodsamad Tartus ja Pärnus, kus võib eeldada edasist hinnalangust.

4. Inimeste kindlustunne paraneb

Konjunktuuriinstituudi mõõdetava tarbija kindlustunde indikaatori põhjal võib öelda, et inimeste optimism on hakanud kasvama ja hirm hirmsama homse ees vähenema. Märtsis kerkis tarbija kindlustunde indikaatori -14 punktile. See on vaid mõne punkti võrra madalam ajaloolisest keskmisest, kuid inimeste valmidus kodu osta püsib visalt ajaloolise põhja lähedal. Ehkki inimesed on muutunud tuleviku suhtes optimistlikumaks, on paljud kinnisvara ostmisel endiselt ettevaatlikud, kuid need, kellel on vajadus ja võimalus, on kainelt kaalutlevad ning kuna võimalusi on palju, siis kasutatakse ära vaid parimaid võimalusi.

5. Välismaalaste huvi kasv

Swedbanki analüütikute hinnangul võib euro kasutuselevõtu eelselt oodata välishuvi kasvu Eesti kinnisvara vastu ning see võib tõsta mõningat tüüpi kinnisvara hinda 2010. aasta lõpus ning ka 2011. aasta alguses. Välisinvestorite huvi võib aga jääda lühiajaliseks, mistõttu on ka selle mõju hindadele ajutine, sest praeguste müügihindade ja üürihindade juures võib kinnisvara väljaüürimine oodatud kasumi asemel kahjumi tuua.